Eelmise sajandi 90-ndatel aastatel muutus
Eesti majanduses
kõik, käsumajandusest sai turumajandus, esialgu üsna jõhkrates vormides.

Rubla elas kümnendi alguses läbi hüperinflatsiooni. Käis pidev valuutaga äritsemine, sest igal järgmisel päeval sai marga või dollari eest rohkem rublasid. Eesti muutus üheks maailma suuremaks metallide väljavedajaks. Loomulikult ei leitud hõbedat-kulda meie maal. Kogu väljaveetav plekk oli pärit endise Nõukogude Liidu avarustelt.

Usinalt tegutsesid kõikvõimalikud kooperatiivid. Suhkruvati ja vahvlite aeg oli otsas, nutikad ettevõtjad püüdsid midagi keerukamat valmis teha. Nõukogudeaegsed majanduse lipulaevad, kuhu kõik tähtsamad väliskülalised veeti, Kirovi nimeline kalurikolhoos ja Eesti Reklaamfilm lõpetasid senisel kujul tegutsemise.

Suurim muutus majanduses oli oma rahale üleminek 1992. aasta 20. juunil. Tormiliselt hakkas arenema kommertspangandus. Kümnendi lõpuks koondusid kümned väikepangad kahte suuremasse — Hansapanka ja Ühispanka. Kümnendi keskel toimus Eesti ja Läti vaheline „kilusõda”, mille pärast Läti isegi kohtust abi otsis.

Kõva tagasilöögi sai Eesti maine ja ka majandus 1994. aastal, uppus reisiparvlaev Estonia, hukkus üle 900 inimese. 1995. aasta mais toimus Eesti ajaloo suurim pangarööv — Hansapangast rööviti üle 2 miljoni krooni.

Samal aastal sai Eesti endale esimese Boengu lennuki. 1997. aasta alguses sõlmiti Soomega viisavabaduse kokkulepe, mis andis tugeva tõuke kahe riigi vaheliste majandussidemete veelgi tihedamini kokkusidumiseks.

1998. aasta lõpuks oli piima kokkuostuhind langenud nii madalale, et raevunud talunikud valasid seda Märjamaal sõiduteele.

2000. aasta saabumist kardeti koledasti, eriti hirmul oldi arvutivõrkude pärast. Ei juhtunud aga midagi hullu.