Jah - tõesti oli tollal nälg silme ees! Oli pangalaen, mis töötuks jäämisega kiirelt hapuks läks ja ähvarduskirju hakkas postkasti saabuma. Kortergi ähvardas pangale minna ja trahvid minule. Ei leidnud mingit muud väljapääsu, kui põgenesin!

"Head teed minna!" naerdi irvitades järele. "Egas meil polegi selliseid siin vaja, kes hakkama ei saa - oleme ju nüüd kapitalismis! Igaüks hoolitsegu iseenda eest!" Mõni siiski tundis kaasa ka!

Nüüd on Soomes elatud aastatega võlad inkassofirmade ees kustutatud ja saan lõpuks elada! Kuid lapsest on tulnud soomlane! Sellest on mul kahju!

Ikka mõtlen selle peale, et okei, keskealist kõrgharidusega lesknaist Eesti tol hetkel ehk ei vajanudki. Ei olnud ju enam siresäärne neiu, kes kasvõi sekretäritööle oleks kõlvanud. Jah, koristajaks oleks ehk saanud, kuid sellest pangalaenu ma poleks maksnud. Üleüldse arvati, et olen liiga vana! Mina selleks, aga Eestimaa on nüüd ühe lapse võrra nõrgemaks jäänud. Statistika teeb kurvaks!

On siinmailgi mind aeg-ajalt koheldud halvasti, öeldud: "Miks peaksime sulle linna poolt üürikorteri andma, kui omagi rahvas pikas järjekorras!" Õigust nad rääkisid. Ei pahandanudki selle pärast - oma rahvas ikka eelkõige! Sain korteri erapakkujalt, kallima, kui oleks linna oma, kuid palgast suutsin siiski maksta!

Olen siin elades kohanud põgenejaid erinevatest maadest. On igasuguseid: töökaid ja laisku. Mõned kohalikest vihkavad neid, arvavad, et need söövad neid paljaks. Mõned vihkavad meidki, kuigi esimesest päevast alates olen korralikult maksnud võõrale riigile kõik maksud. Kuid on palju eelarvamusi, mis elavad oma elu. On ükskõikseid ja on neidki, kes arvavad, et kõik me oleme samasugused inimesed selle taeva all!

Minagi arvan nii: on meil omagi rahva hulgas laisku, pahasid, raiskajaid, kurjategijaid - kuid peamine on siiski see, et põhilised inimesed on normaalsed ja töökad. Need, kes on läinud/põgenenud võõrale maale, on teinud seda inimliku häda pärast!