10GHz protsessori, 1200MHz süsteemisiini, 400MHz ja kiiremate mälude, 500MHz ja kiiremate graafikaprotsessorite jahutamine kujuneb 2005. aastal tõsiseks probleemiks. Selleks ajaks on arvutite võimsustarve arvatavasti juba 350-500W. Õhkjahutuse korral hakkab arvuti tegema samasugust müra nagu tolmuimeja. Kõiki hajali paiknevaid komponente vedelikuga jahutada (konvektsioonmeetodil või kompressori abil) on aga keerukas. Kompressor muudaks arvuti ka kallimaks. Mingi uus lahendus on aga hädavajalik. Ootame huviga.
Kas areng toimub ikka õiges suunas? Pole ju seni olemas selliseid rakendusprogramme, mis vajaksid nii kiiret protsessorit. Enamik täna kontorites ja kodudes kasutatavaid rakendusprogramme töötavad hästi ka 1GHz või veel aeglasema protsessori korral. Miks peaksid siis sellised protsessorid müügilt kaduma? Usun, et Inteli ja AMD suund taktsageduste ohjeldamatule kasvule suurendab VIA C3 protsessorite populaarsust, mis üldse ei vaja ventilaatorit (soojuseraldus 5,7W). Praegu on nende maksimaalne taktsagedus 1GHz. Sellest piisab väikeste ja vaiksete multimeediumarvutite tootmiseks. Kui VIA suurendab protsessori vahemälu ja tugikiibistikku integreeritud kuvaadapteri jõudlus veel veidi kasvab, saab niisuguse 200-250W võimsusega arvutiga edukalt ka paljusid tänaseid arvutimänge mängida, v.a need, mis on orienteeritud GeForce FX või Radeon 9700 Pro taolistele ülikiiretele graafikaprotsessoritele. 400 dollarit maksvaid videokaarte ostavad vaid 5% arvutikasutajatest.
Ma ei ole kiirete protsessorite, vaid lärmakate arvutite vastu. Ülikiired ja lärmakad arvutid võiksid jääda neile, kes sellist vajavad, olgu siis töö jaoks või enda edevuse rahuldamiseks. Nende kõrval peaksid aga müügil olema ka väiksed ja vaiksed (soovitatavalt muidugi ka odavad) arvutid, mis rahuldaksid arvutikasutajate enamiku vajadusi, olgugi, et nad jõudluselt tipparvutitele kõvasti alla jäävad. Enamik kodukasutajaid kasutab ka 2005. aastal arvutit ikka internetis surfamiseks, kirjatööks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks, mis ei vaja kiiret protsessorit. Keerukamate rakenduste kasutajaid (nt DivX kodeerimine või videotöötlus) on vähe. Kontoritöö iseloomus pole samuti põhjust oodata radikaalseid muudatusi. Teretulnud on aga protsessorisse või tugikiibistikku integreeritud TV-tuuner ja riistvaraline MPEG-2 dekodreerija (miks mitte ka DiviX dekodeerija). Mitmed firmad ongi juba selliseid arvuteid tootma hakanud.
