VIDEO | Jaanus Karilaid lastetoetustest: oleme nõus summasid timmima, aga seda koos nelja erakonnaga
(123)
“Ma ei ole nõus selle Reformierakonna lähenemisega, et lastetoetuse tõus viib Eesti pankrotti,” sõnas ta, viidates peaminister Kaja Kallase tänahommikusele sõnavõtule.
Nimelt loetles Kallas, kuidas Eestis on ka teisi valdkondi, kuhu oleks lisaraha suunata vaja. "Näiteks kaitsekulud, kõrghariduse rahastamine, pikaajaline hooldus, õpetajate, päästjate, politseinike palgad, energeetika, kui mainida vaid mõnda murekohta," rääkis Kallas. "Sel põhjusel arutataksegi neid ettepanekuid koos eelarvega, sest pikaajaliste kulutuste tõstmisel peab ära tegema ka teise poole võrrandist – kust pikaajaliselt kulude katteks tulud leida."
Keskerakond soostuks toetuste vähendamist arutama
Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid tõdes Delfile, et Keskerakond on nõus leidma kesktee ning nende pakutud summad lastetoetuseks pole kivisse raiutud.
"Me oleme nõus [lastetoetuste eelnõud] timmima," ütles Karilaid. "Aga me ütlesime ka välja, et seda siis nelja erakonnaga koos – kuna neli erakonda on selle algatanud, siis kui Reformierakond tahab seda muuta, kas astmeid teha, indeksi muuta, piirmäärasid muuta – istume siis kõigi viie erakonna juhtidega maha."
Lastetoetuse eelnõu maksumus on eri hinnangute järgi 250-300 miljonit eurot. Delfi uuris Karilaidilt, mis oleks sellise kulurea katteallikas. "Meie jaoks ei ole see kulu, see on investeering. Nii võib küsida ju iga eelarverea kohta, et kust see raha tuleb," rääkis Karilaid.
"Mina ei välistaks ka laenu," tõdes Karilaid. "Vaatame sinna sisse detailsemalt juba sügisel."
Signe Riisalo: palusime, et räägime sügisel
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo märkis, et lastega perede toimetulek on Reformierakonna jaoks oluline, aga on vaja mõista, kust tuleks kate suurema toetuse jaoks. “Sellepärast on Reformierakond palunud, et arutame ja räägime rahast, aga mitte keset riigieelarve aastat, kui me teame, et kulutusi tuleb meil veel väga palju teha,” ütles Riisalo, viidates õpetajate, päästjate palgatõusule ning hoolekandesüsteemile.
“Laenurahaga püsikohustusi katta ei saa. Maksutulu peab katma need kulutused, mis riik võtab endale kodanike ees,” sõnas Riisalo. Kulutus peab tulema kas millegi arvelt või siis tuleb maksusüsteemi muuta. Riisalo hinnangul on koostöö Keskerakonna ministritega hea.
Mis juhtus?
Möödunud nädalal andis Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid riigikogus üle valitsuskriisi vallandanud eelnõu, mille kohaselt tõstetaks alates 2023. aasta jaanuarist lastetoetusi. Eelnõul oli all 54 allkirja, allkirjastajaid oli kõigist riigikogu erakondadest peale Reformierakonna.
Peaminister Kaja Kallas ütles möödunud nädalal, et Reformierakond pole lastetoetuste tõstmise vastu, kuid erakonna hinnangul tuleb muudatust arutada sügisel, mil pannakse kokku järgmise aasta riigieelarve ning saabub värske majandusprognoos.
“Sügisel saame teada, kui palju meil raha on, me tegelikult ei tea, mis majandus teeb,” rääkis Kallas neljapäeval pressikonverentsil.
Kui eelnõu vastu võetakse, suureneb esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni praeguse 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgmistele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.
Muudatus suurendaks kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 300 euro asemel 700 euroni kalendrikuus ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni varasema 400 euro asemel.
