Tallinnas toimunud kõrgetasemelise ÜRO konverentsi raames Eestit külastanud Landsbergis märkis Ungari välisministri kutset ümbritsenud fooni taustal (endine välisminister Urmas Reinsalu nõudis Péter Szijjárto kutse tühistamist; Ungari välisminister jättis seejärel omal käel konverentsile tulemata), et kriitika Ungari suunas on praegusel ajal arusaadav.

"On loomulik, et esile kerkivad väga tugevad emotsioonid, kui kuuleme, et Ungari pole võtmas ette samaväärseid samme instrumentide rakendamisel kui me ise," sõnas Landsbergis. "Oleks kahetsusväärne näha usalduse kaotamist ühe meie NATO-liitlase puhul. Seda selle riigi tegemiste (või mõnel juhul tegevusetuse) tõttu, kui asi puudutab Venemaad või Ukrainat. Sellisel juhul oleks Ungari justkui üks ohver - kahetsusväärne ohver - Venemaa sõjas Ukraina vastu."

Landsbergis märkis, et ta ei soovi Ungarit sellises positsioonis näha. Usaldusväärsuse kaotamist olevat tema silmis siiski Ungaril võimalik veel vältida.

Julgeolekunõukogu aeg on ümber?

Konverentsil ÜRO julgeolekunõukogu halvatust lahanud Landsbergis nentis, et Venemaa alaline liikmelisus ühes vetoõigusega on kujunenud raskesti parandatavaks murekohaks.

“Meid on ees ootamas väga pikk periood ebaefektiivset julgeolekunõukogu, kus kõik, mis seotud Vene agressiooniga või nende muude huvidega, vetostatakse,” selgitas Landsbergis oma mure tagamaid.

Siiski on laul ka teine variant - ta eeldab, et on võimalus julgeolekunõukogu kõrvale paralleelsete struktuuride tekkeks.

Seda eelkõige väiksemate riikide eestvedamisel, mis on huvitatud sihikindlalt reeglitepõhise rahvusvahelise struktuuri säilimisest. Kuid säärane variant - näiteks G7-le toetumine - pole kullast lahendus. Sellisel juhul riskitakse maailmas uut tüüpi lõhede tekkimisega.

“Tuleb siiski teha kõik, mida saame, et hoida tänast struktuuri ÜRO-s, tugevdada seda nii palju, kui saame. Aga kui seda ei juhtu, kui kõik vetostatakse Venemaa poolt, kui teed edasiminekuks ei ole näha, siis ma ei välista, et võib esile kerkida midagi uut,” tõdes Leedu välisminister.