Eesti aja järgi natuke peale kella kolme öösel sai lõpuks Brüsselis läbi Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, kus EL-i riigi- ja valitsusjuhid arutasid, kuidas reageerida Venemaa kohutavale sõjale Ukraina vastu. Peaminister Kaja Kallas rääkis Delfi „Erisaatele“ kohe peale kohtumise lõppu, mida seal arutati ja milles kokku lepiti. Valitsusjuhti küsitles Raimo Poom.
1x
00:00

Valitsusjuhid alustasid oma kohtumist kell 9 neljapäeva õhtul ja vaid paarikümne minutiga olid neil kohtumise järeldused kokku lepitud ja avalikustatud. Seal öeldi, et Venemaa vastastes sanktsioonides on üksmeelselt kokku lepitud, kuid detaile oli avatud veel vähe.

Peaminister Kallas selgitas, et Euroopa liidrid tegid poliitilise kokkuleppe sanktsioonide osas. Täpsed detailid panevad nüüd paika riikide suursaadikud EL-i juures.

„Detailide üle arutavad EL-i riikide saadikud, Ülemkogu tasemel tehakse poliitiline kokkulepe. Täna leppisime neis järeldustes tõesti kiiresti kokku, et sõnumid läheksid välja. Ja siis oli meil väga põhjalik arutelu kogu situatsiooni üle. Ukraina president Volodomõr Zelenskõi ühendus meiega ja see oli väga dramaatiline. Ta oli kuskil varjendis, ütles, et ümberringi pommitatakse, rääkis, et Putin on lubanud tema pea järele tulla ja võib-olla on see viimane kord, kui teiega räägin. Ta palus tõesti tugevat reaktsiooni sellele, mis Ukrainas toimub,“ vahendas peaminister Ülemkogu sündmusi.

Mis puutub sanktsioonidesse, siis rõhutas Kallas, et laua taga valitses nende osas suur EL-i liidrite üksmeel. Riigijuhid nõudsid koguni, et Euroopa Komisjon täiendaks nende ette toodud sanktsioone ja muudaks neid tugevamaks. Nõuti Venemaa presidendi ja välisministri isiklikku sanktsioonide alla panemist.

„Üldiselt olime laua ümber väga ühtsed. Kõik ütlesid, et välja pakutud sanktsioonide pakett peaks olema veel tugevam. Ursula von der Leyen läheb nüüd tagasi ja teeb seda tugevamaks. Põhiline asi on ikkagi see, et Putin ja Lavrov peaksid olema ka seal loetletud,“ märkis Kallas.

Ta kinnitas, et selles soovis olid liidrid kindlad. „Tõesti selles osas valitses üksmeel. Seal oli mõned hääled selle kohta, et dialoogi jaoks peab jääma aken lahti, aga põhimõtteliselt saab sanktsioonide puhul eraldi hoida reisikeelde ja varade-arvete arestimist,“ märkis Kallas.

Ta sõnas, et laua taga käisid liidrid välja veelgi ideid, kuidas Venemaad pigistada, ja Euroopa Komisjon vaatab nüüd, mida neist esialgu välja pakutud eelnõusse lisada. „Esitati veel mõtteid, mis võiksid olla need asjad, mis tegelikult Venemaad pigistavad, Venemaa reserve, võlakirju, rubla kurssi. Seal oli igasuguseid mõtteid, mille Euroopa Komisjoni president ütles, et kogus kokku ja paneb arutusele. Aga tunnetus oli üldiselt küll see, et Putin on läinud nüüd nii kaugele, et midagi kuskilt oodata pole. Tuleb tõesti kõige karmimad sanktsioonid peale panna.“

Kallas rääkis ka sellest, kas EL-i liidrid arutasid ka Venemaa väljalülitamist rahvusvahelisest maksete süsteemist SWIFT ja mis sellest siis sai, samuti ka Ukrainale EL-i ukse lahti hoidmise tagamisest.

Lisaks EL-i taseme sanktsioonidele on mõned EL-i riigid reageeringuna Venemaa sõjalisele rünnakule Ukraina vastu peatanud viisade väljastamise Vene kodanikele. Näiteks on sellest teatanud Tšehhi, Leedu ja Läti. Peaminister Kallas ütles, et sellest pole veel olnud juttu valitsuse tasandil, kuid ta oli rääkinud küsimusest välisminister Eva-Maria Liimetsaga.

„Valitsuse tasandil ei ole praegu olnud juttu, aga küsisin seda küll välisministrilt, kui temaga [neljapäeval] rääkisin. Ta ütles, et nad mõtlevad selle peale ja vaatavad. Tal ei olnud mulle selget vastust selles osas,“ tõdes Kallas.

Samas rõhutas Kallas, et Ülemkogul heaks kiidetud sanktsioonide seas on viisavaba reisimise kaotamine Venemaa diplomaatiliste passide omanikele. „Diplomaatide viisavabaduse kaotamine läks sanktsioonidesse sisse. On ju teada, et paljud nendega reisijad on tegelikult luurajad. Ja see sai nüüd juba sanktsioonide nimekirja sisse.“

Jaga
Kommentaarid