President Karis ütles kohtumise järel, et kuigi Eesti toetab Ukrainat EL-i liikmelisuse saavutamisel, sõltub see ennekõike ukrainlastest endist. Tema sõnul on Ukrainal käsil suur hulk reforme, täitmaks kriteeriume, mis on vajalikud bloki liikmeks saamisel. "Tehakse tõhusat tööd," kinnitas Karis.

Tema sõnul rääkisid nad Zelenskõiga julgeolekuolukorrast. "Eilne sõnum, mis tuli Moskvast, mõjutas seda arutelu väga tugevalt," tunnistas Karis.

Juttu tuli muu hulgas sellest, mida Eesti saab Ukraina heaks veel ära teha.

"Ukraina soov on saada täiendavat relvastust," märkis Karis. "Me püüame Ukrainat aidata ühelt poolt militaarselt, teiselt poolt poliitiliselt."

Küsimusele, kas Venemaa võib sissetungi Ukrainasse jätkata, vastas Karis, et seda on raske öelda. "Aga see, et nüüd nähtavalt astuti Ukraina pinnale, on selline samm, millele Euroopa Liit ja USA reageerivad," kinnitas president. "Need saavad olema suhteliselt valusad [sanktsioonid]."

Ühtlasi märkis Karis, et Venemaa president Vladimir Putiniga ta kohtuda ei plaani.

"Ma ei tea, mida ma peaks temaga (Putiniga -toim) sel teemal rääkima," sõnas ta. "Temaga on väga palju räägitud ja sellest ei ole väga palju kasu olnud. Ma arvan, et see, et mina temaga midagi räägiksin - juhul kui see võimalus ka avaneks -, see ei oleks mõistlik."

"Tänases olukorras, kus ta on otsustanud Ukrainasse sisse minna, ma ei näe, et mul on põhjust temaga midagi rääkida," lisas Karis. "Aga kui hakatakse lahendusi otsima ja Eesti riik saab siin kuidagi kaasa aidata, siis ma arvan, et võib küll koostöös oma Euroopa partneritega [Vene riigipeaga] rääkida."

Karis tunnustas ka Eesti diplomaat, kes on otsustanud tööd Kiievis jätkata. "Ma arvan, et diplomaadi ülesanne ongi olla eesliinil. Mul on hea meel, et Eesti suursaatkond on siin," sõnas ta. "Minu meelest on see ka mingi märk. Zelenskõil oli samuti selle üle hea meel. Eesti on küll väike riik, aga julge."

Jaga
Kommentaarid