Eelmise aasta 17. augusti seisuga oli koostööprotokoll leitav koos kahe viimase koalitsioonilepinguga ning partei üle-Euroopalise katusorganisatsiooni ALDE manifestiga. Hiljemalt 2. veebruariks oli see kodulehelt kadunud.

Keskerakonna veebi dokumentide alamleht 17. augustil:

Keskerakond ja Ühtne Venemaa sõlmisid koostöölepingu 2004. aastal

Sama leht 2. veebruaril:

Keskerakonna leping Ühtse Venemaaga kadus kodulehelt

Erakonna esimees Jüri Ratas sõnas Delfile, et on küsimustele protokolli kohta vastanud juba aastast 2016. "See protokoll pole kehtiv, seda pole olemas," rääkis ta.

Ta selgitas ,et plaanid, mis erakonnal olid 2004. aastal, pole realiseerunud. Ratas viitas, et vahele on tulnud okupatsioon Gruusias ja ka Krimmi okupeerimine. "Pole tööle hakanud."

"Meil ei ole lepet, meil oli 2004. aastal koostööprotokoll, mis ei ole kunagi ellu ärganud," ütles Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid Delfile. "Meie jaoks see protokoll ei kehti," lausus Karilaid.

Keskerakonna peasekretäri Andre Hanimägi sõnul eemaldati protokoll kodulehelt möödunud aasta sügisel, mil tehti ümberkorraldusi seoses lähenevate valimistega. Ta andis mõista, et mittekehtivaid dokumente ei peetud vajalikuks veebis hoida.

Pärast keskerakondlastega vestlemist selgus, et partei venekeelses veebis on protokoll endiselt olemas. Hanimägi sõnul on tegemist eksitusega. "Venekeelset lehte ei ole uuendatud," selgitas ta ning märkis, et sealsamas siin on ka eelmise võimuliidu koalitsioonileping pleva. "See on nüüd tõesti jäänud kahetsusväärselt uuendamata," ütles ta ja lisas, et see tuleb kindlasti korda teha.

Savisaare jäänuk

2004. aasta detsembris sõlmis Keskerakond Moskva võimuparteiga Ühtne Venemaa lepingu, kus lubati igakülgset parteidevahelist suhtlust arendama hakata. Savisaare ergutusel sõlmitud lepingut pole siiani formaalselt tühistatud.

Putini käik ei jää vastuseta

Vladimir Putini eilse sõnavõtu kohta lausus Jüri Ratas, et see oli ränk kõne demokraatia vastu, millele läänemaailm peab kiirelt ja jõuliselt vastama. Tema sõnutsi tuleb kindlasti toetada Ukraina terviklikku suveräänsust.

Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeval, et Venemaa otsustas ametlikult tunnustada Donbassi isehakanud "rahvavabariike". Esimesed Vene väed on jõudnud Ida-Ukrainasse separatistlikesse Luganskisse ja Donetskisse.

"Presidendid tulevad ja lähevad, aga režiim Kiievis säilib. See on režiim, mis tuli võimule pärast 2014. aastat. Nad on valinud vägivalla ja verevalamise. Selles kontekstis pole meil muud võimalust, kui tunnustada Donetski ja Luganski "vabariike"," sõnas Putin esmaspäeva õhtul.

"See kõne oli suhteliselt piinlik," ütles Karilaid omakorda. "Varem või hiljem maksab see neile kätte," lausus riigikogu liige.

Karilaiu hinnangul ei õnnestu Venemaal lääneriikide vahele kiilu lüüa. Ta ütles Donetski ja Luganski "rahvavabariikide" tunnustamise kohta, et poliitikutes on küll olnud optimismi ja lootust, et olukorda on võimalik diplomaatiliselt lahendada.

"Kahjuks on Putin nüüd sellise tee valinud. Destruktiivsed käigud ei jää vastuseta," ütles poliitik ja lisas, et Eestil on valmisolek tekkinud olukorras liitlastega koostöös tegutseda ja sõnumeid saata olemas.

Jaga
Kommentaarid