„Tänased otsused kinnitavad, et me oleme õigel teel,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kelle sõnul otsustab komisjon edasise tegevuse lähinädalatel, vahendab Reuters.

Kaalul on sajad miljonid eurod, Euroopa Liidu sisemine ühtekuuluvus ja rahvusvaheline positsioon.

Ungari valitsev erakond Fidesz teatas, et otsus on „poliitiline kättemaks” Ungarile, mis on mõeldud riigi opositsioonialliansi toetamiseks enne 3. aprillil toimuvaid parlamendivalimisi.

Ungari justiitsminister Judit Varga ütles, et otsus on näide võimu kuritarvitamisest Brüsseli poolt liikmesriikide vastu.

Poola justiitsministri asetäitja Sebastian Kaleta ütles: „Me peame end kaitsma rünnaku eest meie suveräänsusele, Poola peab kaitsma oma demokraatiat väljapressimise eest, mille eesmärk on võtta ära meie õigus ise otsustada.”

Poolale eraldatud 36 miljardit ja Ungarile eraldatud seitse miljardit eurot pandeemia taasterahastust on juba külmutatud seoses probleemidega demokraatlike õiguste ja väärtustega.

Niinimetatud „tingimuslikkuse mehhanism” võib mõjutada Euroopa Liidu eelarve iga osa. Aastatel 2021-2027 on seda raha 1,8 triljonit eurot.

Poola on olnud pärast 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinemist suurim kasusaaja. Kuni 2027. aastani on Poolal saada üle 75 miljardi euro muu hulgas kliima-, digitaliseerimis- ja tervishoiuvaldkondadesse.

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola õhutas Euroopa Komisjoni kiiresti tegutsema. Teda toetasid europarlamendi liberaalid ja rohelised.

Euroopa Liidu ametnikud ütlesid Reutersile, et esimesena võidakse samme astuda Ungari vastu, aga oodata on poliitilist lehmakauplemist. Mingid rahakraanid võidakse kõige varem kinni keerata selle aasta lõpus, kui üldse.

Poola ja Ungari on ähvardanud kätte maksta, tõkestades Euroopa Liidu otsuste vastuvõtmise, mis nõuavad konsensust.