Taanis elav eestlanna: paljud arvavad, et valitsus tuli koroonapiirangud kaotades lõpuks mõistusele

Esimese Euroopa riigina otsustas Taani minna suurte nakatumisnäitajate kiuste kõikide koroonapiirangute kaotamise teed. Viimased 13 aastat Taanis elav eestlanna Birgit Kastepõld kommenteeris Delfile, mis taanlasi taolisele otsusele ajendas ning kuidas kohalikud sellesse suhtuvad.

Birgiti sõnul põhjendatakse Taanis otsust eelkõige sellega, et inimesed ei haigestu nii raskelt kui varem ning väidetakse, et omikroni näol on tegu pigem gripilaadse viirusega. "Inimesi ei satu haiglatesse nii palju kui varasemate koroonatüvedega. Täna oli järjekordne rekord - 53 000 haigestunut. Ent intensiivravis olevate patsientide arv on jätkuvalt langustes," selgitab Birgit.
Teisest küljest on suure nakatunute arvu tõttu riigis ajutiselt väga suur tööjõupuudus. Tema sõnul on peamiselt nakatunud lapsed ja lastega pered. "Lugesin kusagilt ka, et piirangutel pole mõtet, sest igapäevaselt on nakatunud nii palju – varsti pole enam elanikke, kes nakatuks," kirjeldas ta.

See ei ole tegelikult esimene kord, mil Taanis kõik piirangud kaotatakse. Viimati tehti seda eelmise aasta septembris, kusjuures siis väideti sarnaselt praegusele, et vaktsineerimismäär on juba piisavalt kõrge ning viirus pole enam ühiskonnale tervikuna ohuks. Ometigi taastati vahepeal piirangud uuesti. Miks nii? Birgiti sõnul tegi omikroni tulek valitsuse ettevaatlikuks. "Uue tüve puhul oli probleemiks, et see oli nakkavam kui varasemad. Kõik kartsid, et haiglad täituvad kiiresti patsientidega. Ühesõnaga polnud teada, kui hulluks olukord läheb," selgitas ta.

Milliste meeleoludega Taani rahvas piirangute kaotamisele reageerib?

Birgiti sõnul on Taanis endiselt piisavalt palju inimesi, kes lubavad jätkuvalt näomaske kanda, kuniks nakatumisnumbrid langevad. "Meil töö juures kaotatakse küll kõik nõuded, ent samal ajal õhututakse kasutama omaenda mõistust," kirjeldas eestlanna.

"Täna kuulasin töökaaslasi vestlemas: kaks neist olid koroona läbi põdenud, kolmas mitte. Ühiselt jõudsid nad järeldusele, et nende koroonatunnustega, mis neil olid, ei jääks nad enam koju, vaid tuleksid tööle. Käreda kurguga saab teed juua ja muid variante kasutada, et see üle läheks," jutustab ta, et leebete sümptomitega koroona ei ole mitmete tema töökaaslaste silmis isegi piisavaks põhjuseks, et koju jääda.

Riigi avatuse tagab kõrge vaktsineeritus

Tema sõnul on paljud arvamusel, justkui oleks valitsus lõpuks mõistlusele tulnud. "Mu ülemus arvas jälle, et võiks kogu ühiskonna kaheks nädalaks koju saata, et nad saaksid pidutseda ja nakatuda. Siis on kõik immuunsed ja valmis kaks nädalat hiljem tööle naasma," sõnas eestlanna.

Ent tänavapilti kommenteerides on tema sõnul vähemalt seni veel kõik endine: "Kui ma eile kinos käisin, kandsid inimesed maske, kinosaal polnud inimesi täis ning kohvikus oli ruumi. Poed jätavad oma kahemeetrise distantsi sildid alles ning samamoodi ka desinfitseerimisvahendid."

Kõige selle taustal on oluline meenutada, et Taanis on kahe doosiga vaktsineeritud 82% inimestest. Kuidas nii kõrge vaktsineeritus saavutati? "Taanlastel on usku meditsiini ja vaktsiinikampaaniasse," sõnas ta. Ent ka koroonapass ning selle laialdane kasutamine mängivad Birgiti hinnangul oma rolli – inimesed väsisid testimisest.

"Lisaks ka lubadus, et kui meil on piisavalt vaktsineeritud, siis avatakse maailm. Meil on üle 3,5 miljoni inimese saanud kolmanda vaktsiinidoosi, kusjuures teatud hulk inimesi on saanud juba ka neljanda," kirjeldab eestlanna. "Siin on sageli grupi-mõttemaailm. Näiteks nagu spordis: taanlased on tegijad võistkondlikel spordialadel, ning vaid üksikud inimesed väljaspool võistkondlike alasid. Lisaks armastavad taanlased ka reisida ning paljudes riikides on vaktsiininõue."