Uurimise käigus selgus, et poliitiliselt tundlike veebipostituste analüüsiks loodud Hiina tarkvara kasutatakse muu hulgas jälitustegevuseks USA suurfirmade välismaalastest kasutajate vastu. Lisaks on väljatöötamisel veelgi tõhusamad jälgimisprogrammid. Lehe kätte jõudnud materjalid näitavad, et jälitusvara hakati massiliselt välja töötama alates 2020. aastast.

Üks 320 000 dollari eest tellitud programm on näiteks mõeldud YouTube´ist, Twitterist ja Facebookist andmete kogumiseks, mille alusel loodi välismaiste ajakirjanike ja teadlaste andmebaas. Programmi ametlikuks eesmärgiks on “välispersonali analüüs”. Osad programmid tegelevad Hongkongis ja Xinjiangis toimuvaid inimõiguste rikkumisi puudutava väliskajastuse jälgimisega.

New York Times toob oma artiklis näiteks Twitteri-kasutaja hiinlase Jennifer Cheni, kes sattus poliitiliste säutsude taaspostitamise ja “laikimise” eest politseiga pahandusse. Chenil oli Twitteris umbes sadakond järgijat. Hiinas on Lääne sotsiaalmeedia küll riiklikult blokeeritud, ent VPN-ide kaudu välissaitidel käimine seni ametlikult karistatav ei ole. Pärast küsitlemist käskis politsei Chenil oma Twitteri-konto kustutada, ent jätkas tema jälgimist. Ka siis, kui Chen siirdus välismaale üliõpilaseks, oli politseil tavaks talle ja tema emale helistada, et uurida, ega naine ometi jälle inimõiguslaste lehti ei külasta.

Hiina valitsus pole Washington Posti ja teiste väljaannete kommentaaripalvetele vastanud.