Eesti Päevaleht kirjutas möödunud kuul, kuidas sel aastal on "kõne pangast" taktikat kasutanud telefonikelmid röövinud eestimaalastelt üle 1,5 miljoni euro. Septembris kelmitati veel lisaks sadu tuhandeid eurosid. Tutvustasime ka uut levinud agendiskeemi, mis teeb ohvrist justkui põneva salaagendi, kes peaks aitama paljastada suure pangapettuse.
Nüüd on aga "pangast" helistavad telefonikelmid leidnud uue lähenemise, kuidas ohvri usaldus võita. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre teatas, et turvatunnet tekitavad kelmid väitega, et teavad ohvri pangakaardi esimesi numbreid.
"Ärge laske ennast sellega petta, esimesed numbrid pangakaardil on kõigile teada – need näitavad panka, kaardi tüüpi ja riiki," hoiatas Tambre.
Siiani tuleb igapäevaselt teateid sellest, kuidas inimesed end pangatöötajana tutvustavate kelmide ohvriks langevad. Mõned näited möödunud päevadest:
- Politseile laekus üleeile teade, et Tartus elavale mehele helistas end SEB panga töötajana esitlenud inimene, väites, et mehe kontol toimuvad kahtlased tehingud. Võimaliku turvalekke peatamiseks selgitas helistaja mehele, mida ta olukorra lahendamiseks tegema peab. Hiljem avastas mees, et tema kontolt on kadunud 12 600 eurot.
- Politseisse pöördus esmaspäeval Valgamaal elav mees, kelle pangakontolt oli septembrikuus tema teadmata välja võetud 3000 eurot. Kelmusjuhtumi üksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.
- 18. oktoobril helistas Tapal elavale 61-aastasele mehele vene keelt kõnelev naine, kes tutvustas end Swedbanki töötajana. Mehele väideti, et tema nimele on võetud kiirlaen ja kui ta soovib sellest loobuda, paluti tal sisestada Smart-ID koodid, mida kannatanu ka tegi. Hiljem avastas kannatanu, et tema nimele on võetud kiirlaenu, mis koos tema kontol olnud rahaga kanti edasi võõrale arveldusarvele. Kahju on kokku 7000 eurot.
- Politseile teatati, et 18. oktoobril helistas Narvas elavale 70-aastasele naisele vene keelt kõnelev isik, kes tutvustas end Swedbanki töötajana ja palus avaldajal sisestada oma Smart-ID koodid. Naise kontolt kanti võõrale arveldusarvele 350 eurot.
