Piiravate meetmete kontroll on PPA-le läinud maksma pea 150 000 eurot

Siseminister Kristian Jaani märkis möödunud nädalal, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) on panustanud alates augusti keskpaigast piirangute täitmise kontrolli üle 20 000 töötunni. Millised numbrid selle suure arvu sisse täpsemalt mahuvad?

Täpsem periood, millest jutt, jääb tänavu 16. augusti ja 17. oktoobri vahele.

Nagu PPA pressiteenistusest märgiti, on selle aja jooksul panustanud koroonameetmete ja -piirangute kontrollimisse nii üle- kui ka tavatundidega ligi 1350 PPA töötajat ja üle 160 abipolitseiniku. Ületunde tegi selle perioodi jooksul kokku üle 500 PPA töötaja.

"Terviseameti ja valitsuse ootus PPAle on teha piirangute kontrolle nii tava- kui ka ületundidega," märkis Britta Sepp, politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. "Alates 16. augustist kuni 17. oktoobrini on PPA ametnikud teinud kontrolle kokku üle 23 000 tunni, millest tavatööajast on panustanud ligi 18 000 tundi ja ületundidena ligi 6000 tundi. Lisaks teevad piirangute kontrolle abipolitseinikud, kes on selles ajavahemikus teinud kokku piirangute kontrolliga seotud tööd üle 1800 tunni."

PPA lähtub oma tegevuses Terviseameti suunistest, kes hindab epidemioloogilist olukorda. Piirangute kontrolle teevad PPA ametnikud nii tavapärase töö käigus kui ka lisapatrullidega. Sealne kriisistaap arutab iganädalaselt Terviseametiga läbi, kus ja millises mahus järelevalvet teha.

Kui palju selline pingutus eraldi maksma on läinud?

Selgub, et täiendavaid kulusid on selle perioodi jooksul tekkinud ligi 150 000 euro jagu. Suurema osa sellest summast - ehk umbes 115 000 eurot - moodustab PPA ametnike lisatundide (see tähendab nii ületunnitöö, riigipühadel tehtava töö kui ka öisel ajal tehtava töö) tasustamine. Ülejäänud osa - umbkaudu 35 000 eurot - on näiteks abipolitseinike tasustamine ja muud kulud (sõidukulu, isikukaitsevahendid ja nii edasi).

Britta Sepp märkis, et lisatundide ja majanduskulude (täiendavad sõidukite kulud, koroonatestid, isikukaitsevahendid jne) jaoks on eraldatud vahendid vabariigi valitsuse korraldusega 13.08.2021 nr 285:

„Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. aasta määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord” eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale 697 870 eurot (ilma käibemaksuta) tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programmi Terviseameti nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamise ülesannete täitmisse Politsei- ja Piirivalveameti kaasamisega seonduvate kulude hüvitamiseks.“

Tööl on nähtav tulemus

Mida on siis PPA ja abipolitseinike vägi nende 23 000 tunniga ära teinud?

Alates 16. augustist on käidud kontrollimas piiravate meetmete täitmist rohkem kui 15 000 kohas.

"Nende hulgas oleme kontrollinud piirangute järgimist ligi 5000 korral ühissõidukites, ligi 9000 korral poodides, käinud rohkem kui 500 meelelahutuskohas ja ligi 140 korral kirikutes, rohkem kui 100 avalikul üritusel ja ligi 2000 korra muudes avalikes siseruumides (tanklad, rongijaamad ja nii edasi)," kirjeldas Sepp.

Selle aja jooksul on politsei vestelnud rohkem kui 17 000 inimesega, juhtinud nende tähelepanu piirangute vajalikkusele. Nagu selgub, on need vestlused eelkõige puudutanud maskikandmise eiramist. Politseinike ja abipolitseinike poolt on jagatud laiali rohkem kui 11 000 maski.

Rikkumiste eest saab karistada

"Lisaks on politsei selle aja jooksul tuvastanud üle 50 isolatsioonikohustust rikkunud piiriületaja, üle 40 karantiini rikkunud haige ja üle 40 isolatsioonikohustust eiranud lähikontaktse," esitles Sepp veelgi numbreid.

Seoses piirangute rikkumistega on politsei alustanud 61 menetlust.

• 24 väärteomenetlust karantiini- ja isolatsiooninõuete rikkujate suhtes.
• 3 haldusmenetlust ettevõtete osas, kes on pole järginud kehtestatud piiranguid.
• Aasta algusest on politsei tuvastanud üle Eesti kokku 33 võltsitud dokumenti, neist 30 juhul esitas inimene võltsitud negatiivse PCR-testi tõendi. Kolmel juhul on olnud tegemist inimestega, kes esitasid võltsitud vaktsineerimistõendi. Enamike nende juhtumite osas alustas politsei kriminaalmenetlust. Osa nendest menetlustest on praeguseks lõppenud ning inimesed said rahalise karistuse, mille suurused olid vahemikus 250-500 eurot.
• 1 väärteomenetluse alustanud inimese suhtes, kes esitas teise inimese Covid-19 tõendi. Taolisi juhtumeid on kokku kaks, mõlemad juhtumid leidsid aset Tartus. Ühel juhul kasutas inimene sõbra tõendit, et pääseda ööklubisse ning tema suhtes alustati väärteomenetlust. Teisel juhul kasutas inimene kogemata oma ema tõendit, kuid sooritas kohapeal ka kiirtesti, mis asutusse pääsu tagas. Tema suhtes menetlust ei alustatud.

Kui inimene võltsib või kasutab võltsitud COVID-19 tõendit siis on võimalik ta võtta kriminaalkorras vastutusele karistusseadustiku §344 ja/või §345 alusel.

Kui inimene esitleb kellegi teise COVID-19 tõendit enda omana, siis saab politsei alustada väärteomenetlust ja määrata rahatrahvi kuni 400 eurot.