Akadeemiliste ekspertide rühm moodustati ametkondadevahelise koordinatsioonikeskuse ülesandel tänavu märtsis. Grupp töötas tasuta ja selle eesmärk oli valitsuse toetamine koroonaviirusega seotud otsuste langetamisel, vahendab LSM.

„Eksperdid hindasid tegevusstsenaariume erinevatel juhtudel ning seda, kuidas need mõjutavad COVID-19 levikut. Rühma ülesannete hulka ei kuulunud uute spetsiifiliste otsuste väljatöötamine,” teatas grupp.

Ekspertide arvates ei olnud koostöömudel valitsusega optimaalne. Grupp ei aidanud valitsusel otsuseid vastu võtta, vaid ekspertide arvamus muutus poliitilise protsessi osaks. Seetõttu leiab ekspertrühm, et nüüd tuleb mingiks ajaks koostöö peatada, aga ei välista, et see tulevikus taastatakse.

Grupi liikmed märgivad, et hoiatasid valitsust juba 29. juunil, et vaktsineeritute väikese osa tõttu ühiskonnas ja inimeste aktiivsuse kasvu tõttu sügisel siseruumides on võimalik märkimisväärne nakatumise kasv, ja see prognoos täituski.

1. oktoobril tegi ekspertgrupp avalduse, milles väljendati muret olukorra ähvardava arengu üle. Rühm kutsus võimalikult kiiresti rakendama karme meetmeid viiruse leviku takistamiseks.

5. ja 7. oktoobril toimusid kriisinõukogu istungid, kus arutati ettevalmistatud otsust karmide kolm nädalat kestvate piirangute kohta kõigile Läti elanikele, aga valitsus langetas otsuse kehtestada leebemad piirangud ning peamiselt ainult mittevaktsineeritutele ja haigust mittepõdenutele.

Grupp leiab, et planeeritud meetmed ei lahenda haiglate ülekoormuse probleemi ja valitsus peab juba nüüd langetama otsuse edasise tegevuse kohta kriisi ägenemise korral.

Akadeemiliste ekspertide rühma kuulusid Riia Pauls Stradiņši ülikooli ühiskondliku tervishoiu ja epidemioloogia õppetooli juht Ģirts Briģis, meditsiiniteaduste doktor Elīna Dimiņa, Stradiņši ülikooli assotsieerunud professor Sedlenieks, ülikooli kliinilise lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Ņikita Bezborodovs, Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš ja teised.