„Me tahame täpsustada, et kübersissemurdmine pandi toime eelmise aasta novembris. Küberrünnakut püüti korraldada ka eile, aga see ei olnud edukas,” ütles Anušauskas, vahendab LRT.

Anušauskas kinnitas, et seostab seda sissemurdmist Vene eriteenistustega.

„Need on häkkerite rühmitused, mis tegutsevad aktiivselt meie regioonis, korraldavad küberrünnakuid, murravad sisse andmebaasidesse, ja nad on reeglina seotud Venemaa eriteenistustega,” ütles Anušauskas.

Küsimusele, kas ta seostab ka seda rünnakut Venemaaga, vastas Anušauskas: „Ma arvan, et jah.”

Novembrikuisest rünnakust ei ole Leedu ametkonnad varem teatanud.

Leedu Delfi ja LRT teatasid eile küberrünnakust välisministeeriumile. Varastatud on üle pooleteise miljoni e-kirja saadikutega välisriikides ja NATO partneritega. Osa dokumente on märkega „salajane”.

Anušauskas ütles, et ei saa kinnitada dokumentide autentsust peale selle, et osa neist on salastatud.

„Kui toimub mingi informatsiooni leke, peab teadma, et on oht, et dokumentide sisusse lisatakse ka valeuudiseid ja ebausaldusväärseid andmeid,” ütles Anušauskas.

Anušauskase sõnul ei ole varastatud palju dokumente. „Spetsialistide hinnangul ei tohiks see periood hõlmata aastakümmet. See peaks olema lühike periood.”

Anušauskas teatas, et pärast novembrikuist sissemurdmist anti välisministeeriumile soovitused, kuidas organiseerida küberjulgeolekusüsteem nii, et sellised intsidendid ei korduks. Kaitseministri sõnul võeti need soovitused arvesse.

„Ebaõnnestunud rünnak, mis võeti ette eile, võib olla selle kohta tõendiks,” ütles Anušauskas.

Anušauskas rõhutas, et vaatamata sellele, et dokumendid varastati novembris, teatati sellest alles nüüd, kui Leedus toimusid poliitilised rahutused.

„Nii võidakse silmas pidada kõige erinevamaid eesmärke – olukorra destabiliseerimist, mainekahju tekitamist,” ütles Anušauskas.