TÄISMAHUS | Eesti tippjuhtide ettepanekud, kuidas ühiskonda lahti hoida: noored olgu fookuses, mõtleme kolmandale vaktsiinisüstile

Kai Realo, Katre Kõvask, Rainar Aamisepp ja Paavo Nõgene kritiseerivad senist koroonaviiruse leviku haldamist ja vaktsineerimise korraldust ning esitasid konkreetsed ettepanekud ühiskonna lahtihoidmiseks COVID-19 leviku tingimustes.

Eesti oluliste ettevõtete tippjuhid kritiseerivad senist koroonakriisi haldamise korraldust ja esitasid nimekirja ettepanekutega, mida ühiskonna lahtihoidmiseks tuleks teha. Nende sõnul kulub pea kõikide soovituste käivitamiseks maksimaalselt üks nädal eeldusel, et rahastus on tagatud.

Juhtide hinnangul peaks fookus lasuma 12–26-aastastel, kellele lisanduvad igas vanuses vaktsineerimata inimesed. Samuti taunivad nad senist 70% vaktsineerituse hõlmatuse eesmärki ja pakuvad välja, et eesmärk peaks olema hoopiski 12+ vanusegrupis 80-protsendiline hõlmatus septembri lõpuks vähemalt ühe doosiga.

Üks ettepanek on viia vaktsiinisüsti hind motiveerivale tasemele, et värvata süstijaid ja katta tekkivaid kulusid, mida tänane hind ei võimalda. See summa võiks nende hinnangul olla 25 eurot. Lisaks taunivad nad senist meediakampaaniat, mis on nende sõnutsi olnud piinlik raha raiskamine. “Toode tuleb viia kliendini, olla kohal õigel ajal, õiges kohas ja õige sõnumiga,” kirjutavad nad. Lisaks võimaldaksid nad meelelahutust vaid täielikult vaktsineeritud inimestele.

Tippjuhid läheneksid eri sihtrühmadele (nt noortele ja eakatele) eri strateegiatega, püüdes mõista, mil moel vaktsineerimisega nendeni jõuda. Näiteks pakuvad nad välja esimese vaktsiinidoosi saamist kampaaniakorras toidupoodide juures, teise doosi saamist aga apteekides. Samuti soovitatakse tööandjatel kutsuda vaktsiinikiirabi. Lisaks sellele võiks nende hinnangul motiveerivana mõjuda väiksed toidupakid või vaba tööpäev.

Vajalikuks peavad allakirjutanud vaktsineerijate arvu suurendamist, viies vaktsineerimiskoolitusi läbi üks kuni kaks korda nädalas ja tagades adekvaatset hüvitist.

Ettepanekud tehti ka vaktsiinikiirabi projekti laiendamiseks. Näiteks võiks nende hinnangul Ida-Virumaal olla iga päev kaks vaktsiinikiirabi toidupoodide juures ja kaks vaktsiinikiirabi korteriühistute juures. Samuti nähakse ette nn saadikute ehk tuntud inimeste (nt Anne Veski, Aleksandr Ivaškevits, Tanja Mihhailova) kaasamist, kes suhtleksid kohalikega.

Lisaks tuleb äriinimeste hinnangul teha selge plaan täiendavaks kaitsesüstimiseks ehk booster shot’iks, nagu Ühendkuningriik ja Saksamaa juba teinud on.

Delfi avaldab täismahus ettepanekud, mille Kai Realo (Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees), Katre Kõvask (Tallink Grupi rahvusvahelise kaldakaubanduse juht), Rainar Aamisepp (Synlabi juht) ja Paavo Nõgene (AS-i Tallink Grupp juhatuse esimees) esitasid riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni tänasel avalikul istungil.

ETTEPANEKUD: ÜHISKONNA LAHTI HOIDMINE COVID-19 LEVIKU TINGIMUSTES
Definitsioonid: täielikult vaktsineeritud inimesed = vaktsineerimistõendit omavad inimesed

I Strateegilised ettepanekud:

1. FOOKUS: Noored vanuses 12-26 on PRIORITEET. Lisaks kõik need, kes on veel vaktsineerimata, aga pole vaktsiinivastased, sõltumata vanusest.

2. Meid ei aita enam 70% hõlmatus ühe doosiga septembri lõpuks. Meie eesmärk peaks olema 12+ 80% hõlmatus septembri lõpuks vähemalt ühe doosiga.

3. TÖÖKOHTADE JÄTKUSUUTLIKKUS: Tööinspektsioon peab tekitama õigusselguse ja selle sõnaselgelt välja ütlema kas klienditeenindusega seotud ettevõtetel on õigus nõuda vaktsineeritust (v.a meditsiinilised vastunäidustused) klienditeenindusega seotud töötajatelt ning keeldumise korral õigus eelisjärjekorras töösuhe lõpetada, mitte panemaks ohtu kliente ja teisi töötajaid.

4. TÄIENDAV KAITSE: Booster shot – tuleb teha valmis selge plaan kuidas Eesti sellega liikuda plaanib ja kuidas viiakse läbi süstimised. (UK, Saksamaa juba teavitanud shot kasutamisest, Eesti ei peaks järel sörkima);

5. MOTIVEERIV SÜSTI HIND: Vaktsiinisüsti hind tuleb viia motiveerivale tasemele, et erasektori tervishoiuteenuse osutajatel oleks võimalik värvata personali vaktsineerimisprotsessi kiirendamiseks ja oleks tagatud tekkivate kulude kate. Tänane hind ei võimalda võtta riske sõita mitu nädalat mööda Eestit ringi ja püüda kliente. On kõlanud ettepanek viia süsti hind 25 eurole, kiirendamaks protsessi, loomaks lisainitsiatiivi altpoolt ja vähendamaks erasektori riske teenust osutades.

6. KONTROLL PIIRIDEL: Reaalne covid sertifikaatide kontroll digitaalselt koos isiku samasuse tuvastamisega kõikidelt lendudelt ja maanteel, kui saabutakse kõrgema nakkusnäitajaga riigist kui 75;

7. MEELELAHUTUSE AVATUNA HOIDMINE: Teatrid, kinod, kontserdisaalid, muuseumid, SPA-d, kohvikud, pubid, restoranid, klubid, ööklubid, sündmuskeskused jm. meelelahutus ainult täielikult vaktsineeritud inimestele. Sh. lastele mõeldud sündmuskeskustesse sissepääs vaid juhul kui 12+ on täielikult vaktsineeritud (sh. Lapsevanem) kui läheb keskusse lapsega sh. noorema kui 12 aastase lapsega.

8. SPORDITEGEVUSE JÄTKUMINE: Spordisaalid, ujulad, siseruumide treeningkeskused sissepääs ainult täielikult vaktsineeritud inimestele.

9. RAHA SUUNAMINE EESMÄRGIPÄRASELT: Praegu toimuv meediakampaania on piinlik ja see raha raiskamine tuleks kohe lõpetada. Toode tuleb viia kliendini, olla kohal õigel ajal, õiges kohas ja õige sõnumiga.

II Vaktsineerimist kiirendavad ja ühiskonda lahti hoidvad tegevused:

2.1. TAUSTAKS:
Vaktsineerimise planeerimisel tuleb lähtuda sihtrühmade käitumiseelistustest ja püüda mõista, mil moel oma sõnumi ja vaktsineerimisega nendeni jõuda.

Peamised takistused / väljakutsed, miks jäetakse vaktsineerimata (hetkel teadaoleva info põhjal)
1) Inimestel puudub aja planeerimise oskus ja võimekus, mis takistab eelregistreerimisega esimese ja ka kokkulepitud ajal teise doosi saamist.

2) Ei kasutata digilahendusi, sh ID kaart või muu isikut tõendav dokument (juhiluba), on vaid plastikkaart

3) Puudub toimiv, regulaarselt kasutatav e-posti aadress. Eesti.ee ei siirdu kuhugi.

4) Ei taha võtta riski, et tekivad kõrvalnähud ja halb enesetunne ei võimalda minna tööle või täita muid kohustusi. Kardetakse kaotada palgas või lihtsalt tundub, et ei ole võimalik päevagi ohverdada põdemisele.

Sihtrühmade eelistused (hetkel teadaoleva info põhjal):
5) Vaktsineerimine ilma eelregistreerimiseta
6) Vaktsineerimispunkt asub igapäeva teekonnal – toidupood, mikrorajoon vms
7) Vaktsineerimine ühe doosiga (ei tea kus ma kuu aja pärast olen või mida teen)

2.2. TEGEVUSED KÕIGI SIHTRÜHMADE OSAS:
1) Esimese vaktsiinidoosi pakkumine kampaaniakorras toidupoodide läheduses, (ka õhtusel ajal peale tööd)
Enamik inimesi külastab nädala jooksul toidupoodi
Pealelõunasel ajal on üldjuhul tipptunnid ehk rohkelt külastajaid
Õhtupoolikul vaktsineerides läheb inimene üldiselt koju ning siis on ka vähem probleeme kui kõrvalnähud ilmnevad
2) Inimene peab vaktsineerimise esimese doosi käigus registreerima ka oma mobiiltelefoni numbri, kuhu saadetakse meeldetuletus (2-3 korda) teise doosi süstimise aja kohta
3) Teise doosi süstimiseks sobiks apteegid. Inimene saab esimese doosi järel info selle kohta, millal ta järgmise doosi peaks saama ning loetelu apteegikettidest, kes teist süsti pakuvad. Sh inimene saab ise valida, millisesse apteeki ta läheb. Ei pea kohustama minema samasse kohta, kust saadi esimene süst.
4) Vaktsiinikiirabi kasutamine tööandja eestvedamisel:
Tööandja selgitab välja kui palju töötajaid ja kus sooviks end lasta vaktsineerida
Tööandja korraldab vaktsiinibussi tellimise ja töötajate vaktsineerimise ajakava koostamise eest
Tööandja motiveerib erinevate meetmetega töötajate vaktsineerima minekut (kingitustest hoiatusteni)
5) Töötervishoiu teenuse osutaja kasutamine (nagu ka tavalise gripivaktsiini puhul), sh tööandja tasub vaktsineerimisega seotud kulud.

Täiendavad motivatsioonimeetmed inimeste vaktsineerima minekule ergutamiseks:
a) Väike toidupakike (nt vesi, mahl, energia/proteiinibatoon, saiakesed või snäkid; oluline, et tooted taluksid tavatemperatuure) ja nt mõne kaupluseketi soodusvautšer või tasuta kinopilet vms.

b) ’Vaba päeva voucher’ – nt tõend, mille töötaja saab esitada tööandjale ühe vaba päeva kasutamiseks peale vaktsineerimist. Kindlasti paberil, digitaalne võimekus sihtrühmal puudub.

2.3. TEGEVUSED NOORTE SIHTRÜHMA OSAS:
1. Noortele influencerite kampaania.

2. Tallink näiteks teeb september-detsember TAL-STO liinil Eesti pop artistidega akustilised kontserdid (Terminaator, Smilers etc) laeva pääseb ainult vaktsineeritu;

3. 3-5.september Tallinnas, Narvas, kus veel lauluväljaku laadsed noortele suunatud pop kontserdid – kuhu pääseb ainult vähemalt 1 doosiga noor sh need kes kohe enne üritust teevad kohapeal esimese doosi. Kohapeal on lisaks kõikidele noortele suunatud tooted – mida soovitakse jagada – komme, chipse, batoone, joogid – koht kus saab noortele nänni jagada.

4. Noortele suunatud kontsertide – vaktsineerimisürituste jaoks tuleb võtta 1-2 ürituse korraldamisega seotud asutust/ettevõtet – Tallinnas Tallinna Lauluväljak SA ning mujal keegi teine – kes korraldab kogu sündmuse ning rahastus korraldatakse riigieelarvest eraldise/toetuse vmt vormis. KuM saab siin vajadusel vahel olla, et toetussumma korraldajani viia.

2.4. TEGEVUSED VANURITE JA MUUDE RISKIRÜHMADE ESINDAJATE OSAS:
1. Perearstid saavad võimaluse palgata “helistaja”, kes helistab E-R kell 8-17 läbi perearsti nimistut. “Helistaja” kulu kaetakse kas ühekordse toetusena perearstikeskustele kahe kuu vältel, või läbi süsti hinna märkimisväärse kasvu;

2. Kõik perearstikeskused kes saavutavad 12+ elanikkonnas 80% hõlmatuse saavad ühekordse tuntava preemia. (500 eurot ei ole tuntav, see jaguneb mitme töötaja vahel. Summa peaks väljendama riigi tänulikkust ja suhtumist raske töö tegijatesse, isegi kui eesmärk saavutatakse mitme partneri koosmõjus – perearstid, haiglad, erasektor, bussid, kiirabid)

3. Vanemad inimesed, puuetega inimesed jms riskirühmad, kellel on raske saada liikuma või oma elu ise planeerida: nende juurde tuleb minna, mitte oodata, et nad kuhugi tuleks. Ei saa jääda ootama pereõdede suutlikkusele. Tuleb panna sõitma piirkonna perearste toetav üksus.

III Vaktsineerimisvõimekuse kasvatamine

3.1. VAKTSINEERIJATE ARVU SUURENDAMINE
1. Koolitused immuniseerimisõiguse saamiseks on küll alanud, kuid neid on toimunud meile teadaolevalt 2, need on toimunud virtuaalselt ning mõlemal juhul oli piirarvuks 100 inimest, mis täitus üli kiiresti ning paljud huvilised jäidki virtuaalse ukse taha. See probleem vajab kiiret lahendust, seega koolitused võiksid toimuda nt 1-2 korda nädalas, ilma igasuguse ülemise piirarvuta ja jätkuvalt virtuaalselt, tagamaks kiirust ja võimalikult suurt hulka inimesi, kes tohivad süsti teha.

2. Süstijatele, kes teevad tööd väljaspool normtööaega, tuleb tagada adekvaatne hüvitis. Süsti hind on vajalik just erameditsiini ressursi saamiseks, et kiirelt süstida. See hind saab kehtida ainult covid vaktsineerimisele, vajadusel tähtajaliselt 3 kuud. Sh. perearstidele, kes ei ole üle finantseeritud. Süsti hinna tõusuga tekib kohe ka juurde süstijaid ja siis ei ole enam probleem süstijate puuduses.
Mida kauem me süstime, seda kauem me testime. (Test on 45 eur)

3.2. VAKTSIINIKIIRABI PROJEKTI KOHENE LAIENDAMINE
1. 3 x Vaktsiini Kiirabi sõidavad läbi kõik 300 väljaspool linnu asuvad maapoed kuu aja jooksul. Igasse “külastatavasse maapoodi” pannakse nädal varem välja silt vaktsineerimise aja osas. Teine doos sama põhimõtte alusel + neli nädalat (Moderna vaktiin). (Mõelda präänik igale vaktsineeritavale). Need 3 vaktsiini kiirabi sõidavad seega 2 kuu jooksul läbi 2 korda kõik poed – esimene süst ja kuu pärast teine süst. Teenust võib osutada kes iganes kui ei ole „kiirabi autosid“ – Samas võiks selle ülesande panna korraldada Tallinna Kiirabile kes koordineerib 2 autot Põhja-Eestist ja 1 Lõuna-Eestist;

2. Ida-Viru - 2 Vaktsiini Kiirabi iga päev piirkonna toidupoodide juures – 2 nädalat, seejärel uuesti 6 nädala pärast samas kohas samal ajal – teine süst.

3. Ida-Viru - 2 Vaktsiini Kiirabi iga päev korteriühistute juures – 2 nädalat. Sama ühistu juures uuesti 6 nädala pärast samal ajal – teine süst.

4. Lasnamäe - 2 vaktsiini kiirabi iga päev toidupoodide juures – 2 nädalat. Seejärel 4 või 6 nädala pärast samas kohas, samal ajal (vastavalt kas Moderna või Pfizer)

5. Lasnamäe - 1 vaktsiini kiirabi “mikrorajoonides” + korteriühistud – 2 nädalat. Seejärel 4 või 6 nädala pärast samas kohas, samal ajal (vastavalt kas Moderna või Pfizer)

6. Punkt 4-5 puhul võib teine doos olla ka näiteks Lasnamäe apteegis. Lihtsam aga samas kohas.

7. Punktide 2-5 juurde palgata igapäevased kaasas olevad „saadikud“ a la Anne Veski, Aleksandr Ivaškevits, Tanja Mihhailova jne – kes suhtlevad inimestega samal ajal kui kiirabi teeb oma tööd. See maksab, see aga aitab kaasa;

8. Maardu – 1 Vaktsiini kiirabi sama lugu – poed, ühistud – 2 nädalat + 4-6 nädala pärast uuesti.

9. Suuremates linnades - palgatakse helistaja kes helistab läbi ettevõtteid ja lepib kokku vaktsineerimise aegu. Proaktiivne. Ettevõtted võivad ka ise helistada ja tellida aga ka vastupidine peale käiv meede – Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Narva – tehakse tööplaan ühele ekipaažile kes sõidab läbi vastavaid ettevõtteid. Selge kommunikatsioon kust saab tellida ja selge sõnum – linnas helistab inimene läbi (võiks olla kogu teenus ühe era käes – helistaja + läbisõitev auto)

Kõige eeltoodu (v.a noortele suunatud üritused) käivitamiseks kulub maksimaalselt 1 nädal, eeldusel, et rahastus on tagatud.

Kai Realo, Katre Kõvask, Rainar Aamisepp, Paavo Nõgene. Tallinnas, 5.augustil