Perearst vastab: COVID, laps ja vaktsiin – mida tasub lapsevanemail oma võsukeste eest otsustades silmas pidada?
(140)
Vaktsineerimine. Lapsed. Tervisehädad. Infot koroonaviiruse vastase kaitsepookimise kohta leidub internetiavarustes rohkem, kui üks inimene seda ise hallata suudaks. Seetõttu otsustas Tabasalus töötav perearst Piret Rospu aidata Delfil selgust majja tuua, andes põletavatele teemadele ammendavad vastused.
Küsimused perearst Rospule esitasid Delfi lugejad.
Kui pikk peab olema lastel kahe vaktsiini vahe? Igal pool kirjutatakse kuuest nädalast, aga meile määrati kolm...
See on vaktsiinide puhul erinev. Lastel kasutatakse praegu ainult Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty, mille osas rakendame Eestis kuuenädalast vahet, kuid vaktsiinitootja juhiste järgi on lubatud ka kolmenädalane intervall. Esialgu vaktsineeriti meditsiinitöötajad just nii, et kahe doosi vahel oli 21 päeva. Sellest lühemat pausi dooside vahele jätta ei tohi, küll aga võib kahe doosi vahelist perioodi pikendada.
Euroopa Ravimiamet andis soovituse laiendada ka Moderna vaktsiini Spikevax kasutamise näidustust 12-17-aastastele, nii et küllap saab ka see vaktsiin varsti noorema eagrupi näidustuse. See on samuti kahest doosist koosnev vaktsineerimine, mida tehakse neljanädalase intervalliga. Jällegi - kahe süsti vahelist perioodi on lubatud pikendada, aga mitte lühendada.
Kas perearstid võiksid samuti riskirühmade laste vaktsineerimise enda peale võtta?
See nõuaks läbirääkimisi vaktsineerimise korraldajate ja perearstide vahel, praegu selles küsimuses eraldi perearstide poole ei ole pöördutud. Mõned perearstikeskused on COVID-19 vastu vaktsineerinud kogu suve, mõned alustavad uuesti vaktsineerimist praegu, mõned on kevadisest ootamatuste kakofooniast siiani väsinud. Oma perearsti vaktsineerimisplaanide kohta peab igaüks ise uurima.
Kui laps on haiguse läbi põdenud, kas teda oleks vaja ikkagi vaktsineerida?
Jah, põdenuid soovitatakse praegu vaktsineerida ühe doosiga kuuendal kuul pärast põdemist. Läbipõdemine ei anna usaldusväärset kaitset korduva nakatumise eest. Pärast põdemist tekib antikehi väga erinevas koguses, mõnel palju ja mõnel vähe. Vaktsineerimine aitab kõigil antikehade taseme ilusti kõrgele tõsta ja pakub seega täiendavat kaitset korduva nakatumise eest.
Öeldakse, et koroonaviirus mõjub vanematele inimestele raskemalt, lapsed võivad lihtsalt väikese nohu saada. Miks soovitatakse siis ikkagi ka last vaktsineerida?
Suurem osa lastest põevad COVID-19 tõesti kergekujuliselt või sootuks ilma sümptomiteta. Mõned lapsed siiski põevad ka raskelt ja harva lõppeb haigestumine laste jaoks surmaga. Kellel haigus raske kulu võtab, ei osata päris täpselt ennustada, kuid on teada, et lastest kuuluvad riskigruppi krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega, närvisüsteemihaigustega ja vähiga lapsed.
Laste eripära on multisüsteemse põletikulise haiguse (MIS-C või PIMS) tekke võimalus. See on raske sündroom, mis vajab alati haiglaravi ja võib tekkida ka täiesti tervetel lastel või nendel, kelle COVID-19 haigestumine on kulgenud kergelt. Praegu ei ole võimalik ennustada, kellel see sündroom tekib, Eestis on multisüsteemset põletikulist haigust diagnoositud 15 lapsel.
Eraldi aspekt on COVID-19 põdemise järgsed pikaajalised mõjud. Niinimetatud „pikk COVID" tähendab seisundit, kus COVID-19 haigusnähud ei lähe mööda ning pärast põdemist jäävad püsima väsimus, mälu ja tähelepanuhäired ja palju muid erinevaid sümptomeid. Pikk COVID võib tekkida ka lastel, kusjuures vahet pole, kas laps põdes nakkushaigust raskelt, kergelt või ilma sümptomiteta – pikka COVIDit võib tekkida kõigil. Kes on pika COVIDi kujunemisest enam ohustatud, ei osata praegu ennustada.
Paljude viirushaigustega on seotud kaugeleulatuvad tervisemõjud. Näiteks B- ja C-hepatiit võivad tekitada maksavähki, papilloomiviirus emakakaelavähki, pärast leetrite põdemist võib aastaid või isegi aastakümneid hiljem vallanduda närvisüsteemi kahjustav sündroom SSPE, mis eranditult alati lõppeb surmaga. Erinevate viirushaigustega on seostatud ka näiteks 1. tüüpi diabeeti haigestumist (enteroviirused, rotaviirus) või Alzheimeri tõve kujunemist (herpesviirused). 2003. aastal läks maailmas ringlema esimene SARS ning seda põdenutel on veel aastaid hiljem kirjeldatud tavaelanikkonnast rohkem depressiooni, ärevushäireid, unehäireid, mäluprobleeme, kroonilist väsimust, halvenenud hingamisfunktsiooni ja kehvemat koormustaluvust, aga ka kroonilisi lihase-liigesevalusid, diabeeti ja meestel viljakusega seotud probleeme. Millised on COVID-19 põdemise kaugtagajärjed, me praegu veel ei tea.
Kui terviseküsimustest kaugemale vaadata, siis koolilaste vaktsineerimine on üks võimalus ühiskonda sügisel võimalikult avatuna hoida. Ka väiksed erinevused hariduses võivad tähendada olulist mõju elukäigule, elukutse valikule, sissetulekule, tervislikule seisundile ja oodatavale elueale. Distantsõppe vähendamise mõju laste vaimsele tervisele pole vähetähtis. Lapsi mõjutab ka kogu ühiskondlik foon - ühiskonna avatuna hoidmine aitab elus hoida kohalikke ettevõtteid, pidurdada töötuse kasvu ja hoida kogu elanikkonna, sealhulgas lapsevanemate vaimset tervist ja toimetulekut.
Miks mõõdetakse lastele täpselt sama suur kogus COVID-19 vaktsiinidoosi nagu täiskasvanutele, kuigi näiteks 30 kg lapse ja 120 kg täiskasvanu keha on neli korda erineva suurusega ja paljude muude ravimite manustamisel ongi ette nähtud erinevad kogused vastavalt kehakaalule? COVID-vaktsiini mõõdetakse viaalist välja piinliku täpsusega. Miks on selline doosi täpsus oluline, samas kui inimese keha suurusele ei pöörata üldse tähelepanu?
12-15-aastastel kasutatakse tõesti sama Pfizer/BioNTechi vaktsiini doosi nagu täiskasvanutel. Noortel läbi viidud kliinilisest uuringust on näha, et see annab väga hea kaitse ning samas on kõrvaltoimed sarnased nagu täiskasvanutel. Väiksematel lastel toimub niinimetatud doosi leidmise uuring, kus erinevas vanuses lastel kasutatakse sama vaktsiini erinevaid koguseid ja jälgitakse nii kõrvaltoimete tekkimist kui tekkiva kaitse tõhusust.
Nii vaktsiinide kui ravimite maailmas ei saa arvestada, et lapsed on lihtsalt väiksed täiskasvanud. Kuigi mitmetel vaktsiinidel kasutatakse lastel väiksemaid annuseid kui täiskasvanutel, on ka erandeid. Näiteks difteeria- ja teetanusevastaste vaktsiinide annused on lastel hoopis hulga suuremad kui täiskasvanutel, et saavutada vajalik immuunvastuse kujunemine.
See, kuidas immuunsüsteem vaktsiinile reageerib, ei sõltu enamjaolt inimese kehakaalust, vaid immuunsüsteemi enda eripäradest. Vaktsiinides kasutatakse võimalikult minimaalset kogust antigeeni, mida immuunsüsteem suudab ära tunda ja selle põhjal piisavalt hea kaitse kujundada. Vaktsiine süstitakse paikselt ja immuunvastuse kujunemine toimub sealsamas manustamiskohas. Just seal õpivad valged verelibled vaktsiinis sisalduvaid võõrvalkusid tundma ja “koolitust saanud” immuunrakud liiguvad sealt juba ülejäänud kehasse oma ülesandeid täitma.
Kas vaktsineerimise ajal peab olema 100% terve? Näiteks ühel inimesel on palavik 37,2 - on see lubatud või mitte? Teisel inimesel on aga nohu (mitte allergiline, vaid ilmselt konditsioneerist)?
Kergekujulised viirushaigused ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Reeglina püüame esimestel haiguspäevadel siiski mitte vaktsineerida, et ei tekiks segadust haiguskulu või vaktsiini kõrvaltoimete vahel. Näiteks, kui esimesel 37,2-kraadise palavikuga päeval vaktsineerida ja järgmisel päeval on palavik 38 kraadi, siis on üsna võimatu vahet teha, kas tegemist on süsti kõrvaltoimega või on hoopis haigus võtnud tõsisema kuju. Esimesel haiguspäeval on muidugi ka võimalus, et patsient põeb parasjagu COVID-19 - sellisel juhul vaktsineerimine ei ole ohtlik, aga patsient võib süstil käies ise teistele inimestele nakkusohtlik olla. Samas, kui köha ja nohu on kestnud juba üle nädala, siis kergekujulised taanduva haiguse nähud ei ole vaktsineerimisel takistuseks.
Kõrge palavikuga ja mõõduka-raske haiguse ajal siiski kedagi ei vaktsineerita.
Mida teha? Mu 16-aastane poeg kurtis peale esimest vaktsiini nädal hiljem valu rinnus vasakul pikali olles. Mitte just iga päev aga kahe nädala jooksul (võis ka lihas v. närvivalu olla ), praegu on okei. Aga nädala pärast uus süst ja mõtlen, et mida soovitada, kas edasi ei saa lükata näiteks?
Kõige tavalisem rindkerevalu põhjus selles vanuses on interkostaalneuralgia ehk roietevahelise närvi pitsumine. See on healoomuline ja isemööduv haigus, kuigi valu võib olla tugev. Kui lugeda Ravimiameti COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimete teatisi, on ka seal pea igal nädalal mainitud nahatundlikkuse muutusi või surisemist (paresteesiad). Need on minu patsientidel olnud isemööduvad ja ohutud. Praegu ma ei näe küll põhjust poja teist vaktsiinidoosi edasi lükata. Kahtluste korral võite konsulteerida lapse perearstiga, kes on tema terviselooga põhjalikumalt tuttav.
Mis on lastel tuvastatud peamised COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed? Kas need erinevad täiskasvanute omadest?
COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed lastel on samasugused nagu täiskasvanutel: süstekoha reaktsioonid nagu valu, turse, punetus, ning üldised reaktsioonid nagu palavik, lihase-liigesevalu, üldine haiglane enesetunne ja lümfisõlmede suurenemine.
Haruldastest kõrvaltoimetest võivad esineda anafülaksia, ehk kiiret tüüpi tõsine ülitundlikkusreaktsioon, mille tekkimise võimaluse tõttu peab pärast süsti jääma 15 minutiks vaktsineerimiskohta jälgimisele. Samuti võib mRNA-põhiste vaktsiinide (Pfizer/BioNTechi Comirnaty ja Moderna Spikevax) kasutamisel haruldastel juhtudel tekkida südamelihasepõletik, seda eeskätt noortel meestel pärast teist vaktsiinidoosi. Südamelihasepõletikku esineb 0,004%-l vaktsineeritud noortest meestest. Seni on praktiliselt kõik südamelihasepõletiku juhud olnud kerged ja mõne päeva jooksul paranenud.
Ma olen tolmuallergik ja saan regulaarselt süste selle raviks. Ma ei taha allergiaravi vahele jätta. Kas mul ka on võimalik COVID-19 vaktsiini saada?
Jah, ka tolmuallergikutel on võimalik COVID-19 vaktsiini saada. Vaktsiinisüsti ajastamise osas pidage nõu oma allergoloogiga, kes allergia desensibiliseerivat ravi juhib.
Kas epilepsiahaigeid lapsi tohib vaktsineerida?
Jah. Närvisüsteemi krooniliste haigustega lapsed ja noorukid on COVID-19 raskest kulgemisest enam ohustatud ja neid võiks kindlasti vaktsineerida.
Kuidas mõjub organismile erinevate vaktsiinide lühikeste vaheaegadega süstimine?
Siin on väiksed erinevused vaktsiinitüüpide osas. Mitte-elusvaktsiinide (praegu kõik COVID-19 vaktsiinid, aga ka näiteks puukentsefaliidi, gripi, papilloomiviiruse, difteeria ja teetanuse vastased vaktsiinid jm) puhul võib süstida erinevaid vaktsiine kas või nädal aega järjest iga päev. Immuunsüsteem tuleb sellega kenasti toime ja kõigist vaktsiinidest saab ootuspärase kaitse.
Elusvaktsiinidega (nt mumpsi, leetrite ja punetiste vastane vaktsiin, aga ka tuulerõugete ja kollapalaviku vastu suunatud vaktsiin) on selline reegel, et erinevaid vaktsiine tohib teha kas ühel ja samal päeval või vähemalt neljanädalase vahega. Lühema vahega erinevatel päevadel süstimine võib mõjutada vaktsineerimisega saadava kaitse tugevust - parima kaitse saamiseks peaks olema vahe vähemalt neli nädalat.
Kui tekib nii-öelda halb reaktsioon, siis kuidas saab teada, kummale vaktsiinile reaktsioon tekkis?
Kui mitut vaktsiini korraga manustada ja järgneb anafülaktilist tüüpi allergiline reaktsioon, siis ongi päris raske vahet teha, kumma vaktsiiniga tegemist oli. Praeguseks me teame, et kui tavaliste vaktsiinidega on anafülaksia risk umbes üks juht miljoni vaktsiinidoosi kohta, siis COVID-19 vaktsiinidega tekib seda veidi sagedamini, umbes 11 juhtu miljoni vaktsiinidoosi kohta. Seega on tõenäosus vaktsineerimisest reaktsiooni saamiseks ka COVID-19 vaktsiinide puhul ainult 0,0011%.
Kuidas ja kas on seotud noortele tehtav HPV-vastane vaktsiin ja koroonavaktsiin?
Mõlemad vaktsiinid aitavad kaitsta raske haiguse eest, küll on nende poolt sihikule võetud haigused erinevad. Mõlemad on mitte-elusvaktsiinid, kumbki ei saa ise haigust esile kutsuda ega vaktsineeritud inimest nakkusohtlikuks muuta. Mis puutub COVID-19 vaktsiini ja HPV-vastase vaktsiini koos manustamisse, siis on kõik variandid lubatud, mingit kindlat aega kahe erineva vaktsiinisüsti vahele jätma ei pea. Kinni peab pidama ühe ja sama vaktsiini doosidevahelisest intervallist - nt Pfizer/BioNTechi vaktsiini kahe doosi vaheline periood ei tohiks olla lühem kui ravimitootja lubatud kolm nädalat, samas võib nende kahe vahele jääda üks HPV vaktsiini süst.
Kui noor on 18-aastane, tehakse HPV- vastane vaktsineerimine kolme doosiga. Kas võib nende süstide vahel teha ka koroona vaktsiini või pigem mitte?
Võib teha. Kuna need kumbki ei ole elusvaktsiinid, ei pea nende süstimise vahel mingit kindlat ajalist pausi pidama. Ühe vaktsiini süstimine ei mõjuta teisest saadavat kaitset.
