Teine politseinik, mustanahaline Harry Dunn ütles, et pidi taluma rassistlikke solvanguid, vahendab BBC News.

Rünnaku tagajärjel suri viis inimest, sealhulgas üks politseinik. Seni on kinni peetud vähemalt 535 märatsejat, aga süüdi on neist mõistetud vaid üksikud.

Rünnak viis Trumpile ametikuriteo süüdistuse esitamise ja seejärel tema õigeks mõistmiseni. Demokraadid süüdistasid Trumpi nende rahutuste õhutamises, mida ta eitab.

Esindajatekoja valikkomitee juurdlust viivad läbi pea täielikult demokraadid, enamik vabariiklasi boikotib seda. Siiski osalevad kaks vabariiklast, Liz Cheney ja Adam Kinzinger.

„Kui neid, kes on vastutavad, vastutusele ei võeta... jääb see vähktõveks meie põhiseaduslikule vabariigile,” ütles Cheney eilse kuulamise alguses.

Üheksaliikmeline valikkomitee moodustati pärast seda, kui vabariiklased olid vastu sõltumatu komisjoni moodustamisele selle eeskujul, mis uuris 2001. aasta 11. septembri rünnakuid.

Komitee, millel on õigus kutsuda inimesi tunnistama, uurib asjaolusid, mis viisid rahutusteni, ja seda, miks korrakaitseorganid selliseks sündmuseks valmis ei olnud.

Eile kirjeldas neli politseinikku, kuidas president Joe Bideni valimisvõidu kinnitamist kongressi poolt takistama tulnud märatsejad neid peksid ja ründasid.

Gonell nimetas sündmuspaika „keskaegseks lahinguväljaks”. Pisaraid pühkides kirjeldas ta, kuidas naasis koju ja lükkas naise eemale, sest tema riietesse oli imbunud liiga palju keemiliselt ärritavat ainet.

Iraagi sõja veteran kritiseeris vabariiklasi nende „jätkuva šokeeriva püüde” eest „eirata või hävitada tõde” selle päeva kohta.

Cheney küsis Trumpi väite kohta, et tegemist oli „väga armastava rahvahulgaga”, millele Gonell vastas: „Ma paranen endiselt nendest kallistustest ja suudlustest.”

„Kui need olid kallistused ja suudlused, peaksime me kõik minema tema majja ja tegema sama talle,” lisas Gonell, kes hiljem ütles, et ei mõelnud, et keegi peaks Trumpi juurde koju minema, ja vabandas selle „vihapurske” eest.

Dunn rääkis, et ütles mitmele protestijale, et hääletas Bideni poolt.

„Kas minu hääl ei loe? Kas mina olen mittekeegi?” küsis Dunn enese sõnul protestijatelt, kes väitsid, et valimisi võltsiti.

„See tekitas rassiliste epiteetide valingu,” tunnistas Dunn. „Üks naine roosas MAGA (Trumpi hüüdlause „Make America Great Again” - toim) särgis karjus: „Kuulete seda, see [ebatsensuurne] hääletas Joe Bideni poolt!" Keegi ei olnud kunagi, kunagi, nimetanud mind [ebatsensuurne], kui ma olen Kapitooliumi politseiniku vormiriietust kandnud.”

Politseinik Michael Fanone tunnistas, et ta tiriti rahva hulka, teda peksti ja talle anti korduvalt elektrišokke taserist.

Fanone meenutas, et skandeeriti: „Tapke ta tema oma relvaga.” Kartes oma elu pärast palus ta märatsejaid, öeldes, et tal on lapsed.

Ühel hetkel lõi Fanone kuulamisel rusikaga lauale, kui süüdistas mõningaid vabariiklasi häbiväärses ükskõiksuses ja ametivande reetmises.

Dunn ütles, et teadvustas rassistlikke solvanguid täielikult alles päevi hiljem.

„Sel päeval püüdsin ma lihtsalt ellu jääda ja koju pääseda,” ütles Dunn. „Kui ma olin suuteline seda läbi mõtlema, oli see nii emotsionaalne. See oli nii heidutav ja pettumust valmistav, et me elame sellisel maal, kus sind rünnatakse sinu nahavärvi pärast. Lihtsalt, et sulle haiget teha. Need sõnad on relvad.”

Politseinik Daniel Hodgesi huul värises emotsioonidest, kui talle näidati videot sellest, kuidas märatsejad teda uksel peksid. Hodges nimetas neid korduvalt terroristideks.

Üks kahest vabariiklasest, kes hääletasid Trumpile ametikuriteo süüdistuse esitamise poolt, Kinzinger näis hoidvat pisaraid tagasi, kui oma kolleege kritiseeris.

„Me ei tea endiselt täpselt, mis juhtus. Miks? Sest paljud minu parteis on võtnud seda lihtsalt järjekordse parteilise võitlusena. See on toksiline ja see on karuteene politseinikele ja nende perekondadele,” ütles Kinzinger.