Biden ütles Valge Maja Ovaalkabinetis toimunud kohtumisel, et USA missioon Iraagis muutub, vahendab CNN.
„Ma arvan, et asjad lähevad hästi. Meie roll Iraagis saab olema ... olla olemas, et õpetada välja, assisteerida, aidata ja tegeleda ISIS-ega, kui see saabub. Aga me ei kavatse olla aasta lõpuks lahingumissioonil,” ütles Biden.
„Me toetame Iraagi demokraatia tugevdamist ja muretseme selle üle, et tagada, et oktoobris toimuksid valimised,” lisas Biden. „Ja me oleme pühendunud ka meie julgeolekukoostööle, ühisele võitlusele ISIS-e vastu. See on kriitiline regiooni stabiilsuse jaoks ja meie terrorismivastane koostöö jätkub isegi siis, kui me siirdume sellesse uude faasi, millest me kavatseme rääkida.”
Erinevalt Bideni otsusest tõmmata USA väed välja Afganistanist tuleb lahingumissiooni lõpp Iraagis kohalike nõudmisel. Iraak otsib tasakaalu USA-vastaste kildkondade, Iraani toetatud relvarühmituste ja USA stabiliseeriva sõjalise kohaloleku vahel.
Otsus ei tähenda ka USA vägede täielikku Iraagist lahkumist, nagu juhtub Afganistanis. Praegu on Iraagis 2500 USA sõjaväelast ja ametiisikud keeldusid ütlemast, kuidas see arv edaspidi muutub. USA ja Iraak peaksid teatama, et USA missioon muutub aasta lõpuks täielikult nõuandvaks.
USA ja liitlased tungisid Iraaki 2003. aastal ettekäändel, et tollane Saddam Husseini režiim oli välja arendanud massihävitusrelvad. Selliseid relvi aga ei leitud. Biden hääletas vägede Iraaki saatmise poolt senaatorina ja viibis isegi Valges Majas kohal, kui tollane president George W. Bush vastavasisulise resolutsiooni allkirjastas. Hiljem on ta aga Bushi administratsiooni kritiseerinud.
President Barack Obama teatas vägede Iraagist väljatoomisest 2011. aastal. 2014. aastal USA väed aga naasid, et aidata võidelda Islamiriigi terroristide vastu. Biden vastutas Iraagi asjade eest suuresti asepresidendina, külastades riiki korduvalt ja pidades läbirääkimisi sealsete poliitiliste kildkondadega.
