Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikase sõnul häiris uuringute läbiviimist kõikidel päevadel tundmatu signaal. „Kõikides uuringuseadmetes oli segaja peal, mis vähendas oluliselt veealust nähtavust ning pikendas uuringute läbiviimise aega,“ selgitas Arikas. Ta ütles pressikonverentsil, et ta ei soovi spekuleerida segaja päritolu üle.

Esialgse hindamise esimeses etapis tehti kindlaks, et laeva paremas pardas on kere läbistav vigastus, mida näidati ka norralaste 2020. aastal avaldatud filmis. Vigastuse mõõtmed on vähemalt 4x22 meetrit, kuid selle täpset ulatust ei ole võimalik määrata, kuna vigastus jääb osaliselt laevakere alla. Vigastused on nii välisplaadistusel kui ka suures ulatuses sisekonstruktsioonidel.

Estonia laeval oli üks vööriramp ning kaks ahtrirampi. Uuringute käigus selgus, et vöörirambi hinged on purunenud ja vööriramp on eest ära. Seetõttu oli avatud pääs autotekile. Autotekile meeskond ei sisenenud. Arikase sõnul ei olnud see praegu vajalik, sest püstitatud eesmärkide täitmiseks ei annaks see täiendavat informatsiooni.

Estonia vrakk toetub suures osas pehmele savikihile, kuid vraki vahetus läheduses on arvatav graniidipaljand. Täiendavate uuringutega tehakse kindlaks, kas graniidipaljand võib olla laevakeres olevate vigastuste tekkepõhjuseks.

“Parvlaeva Estonia vraki ja seda ümbritseva merepõhja esialgne hindamine oli edukam, kui julgesime optimistlikes prognoosides loota,” lausus Arikas. Tema sõnul viidi läbi enamik planeeritud uuringutest ning nüüd alustatakse kogutud andmete analüüsimisega, mis kestab orienteeruvalt kolm kuud. Arikas ennustas, et vraki juurde minnakse järgmisel kevadel või suvel.

Järgmiste sammudena on kavas digitaliseerida joonised ning luua laevast 3D mudel, viia läbi ferromagnetuuring ning paigaldada vraki lähedusse hoovusemõõtja.