Terviseamet hoiatab: juuli lõpus näeme jälle enam kui saja nakatunuga päevi
(188)
27. nädala jooksul lisandus 301 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga suurenes uute juhtude arv 32,6% võrra ning kasvas nakatamiskordaja R, mis on üle-eestiliselt 1,1–1,3 (eelmisel nädalal oli R 1–1,2). „Deltatüvi on domineeriv ning haigestumise kasvu saame seostada deltatüvega,“ ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
Lanno rääkis, et deltatüvega seotud juhtumeid on registreeritud kõikides maakondades peale Hiiumaa. Deltatüve laialdast siseriiklikku levikut ei ole veel täheldatud, kuid tüvele viitavate proovide osakaalu protsent kõikidest positiivsetest tulemustest on kasvanud 80ni. „Juuli lõpus võib juba näha üle saja haigestunuga päevi,“ lisas ta.
27. nädalal täheldati haigestumuse langust vaid Saaremaal (24% võrra) ning haigestumus püsis stabiilsena Lääne-Virumaal, Hiiumaal ja Raplamaal. Muudes maakondades oli haigestumus kasvutrendis.
Vähenesid nakatumised perekonna ringis, välismaal ning teadmata nakatumiskohaga juhtumid. Suurenes nakatumiste osakaal töökohas ja tutvusringkonnas.
Sümptomaatilised haigusjuhud moodustasid 90,2% ja ilma sümptomiteta 9,8% haigestunute üldarvust. Lanno sõnul tunneb haigestumise üldiselt ära kehva enesetunde ja peavalu järgi. Nakatunud on praegu peamiselt nooremad, vaktsineerimata inimesed.
Haiglaravi on kokku vajanud 6,9% haigete üldarvust. 27. nädalal hospitaliseeriti 22 inimest (võrreldes 26. nädalaga suurenes 29,4% võrra). 1. juulil lõpetati tervishoiu hädaolukord ja täna oleme hädaolukorra ohu tasemel. Hetkel on madal risk haiglate koormuse kiireks kasvuks.
Erinevalt varasemast perioodist kasvas 27. nädalal hospitaliseeritute hulgas oluliselt 50–59 ja 60–69-aastaste osakaal. Samal ajal vähenes hospitaliseeritute hulgas 70–79-aastaste osakaal. Haiglaravile satuvad peamiselt vanemaealised, vaktsineerimata või lõpetamata vaktsineerimiskuuriga inimesed.
Surmaga on lõppenud 1270 haigusjuhtu ehk 0,97% COVID-19 juhtudest. 27. nädalal uusi surmajuhtumeid ei registreeritud.
