"Väga tähtis moment - rahaabi. Komisjon on valmis toetama Leedut selle keerulise, raske olukorra lahendamisel sisserändajate kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks," ütles Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson esmaspäeval Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning kodanike vabaduse, õigus- ja siseasjade komisjoni istungil.
Ta märkis, et augustis eraldatavad kümme miljonit eurot tulevad mitmesugustest fondidest. Komisjon kaalub tema sõnul Leedu vajaduste rahuldamiseks ka muid võimalusi.
Taustast
Leedu piirivalve sõnul on juba 1098 inimest proovinud sel aastal riiki siseneda - seda on 12 korda rohkem kui möödunud aastal. Mullu proovis Leetu tulla vaid 81 illegaali. Üldjuhul on nende sooviks mitte Leetu jäämine, vaid sealt edasi Lääne-Euroopasse pääsemine.
Rände suur hoogustumine algas siis, kui Valgevene isevalitseja Aljaksandr Lukašenka Leedu peale vihastas, sest viimased on olnud häälekad Valgevene vastaste sanktsioonide eestkõnelejad. Samuti elab Leedus mitmeid Valgevenest põgenenud opositsiooniaktiviste ja ajakirjanikke, kes on jätkanud oma kodumaa võimude vastast tegevust.
Leedu siseminister Agnė Bilotaitė kommenteeris juba juuni alguses, et piiri migrantidele avamine on Valgevene režiimi teadlik poliitika.
„On selge, et Leedu vastu käib hübriidsõda ja illegaalsed sisserändajad on üks vahenditest,” ütles minister.
Erilise hoo said immigrandid sisse juunikuu viimase paari nädala jooksul. Surve on aina kasvanud. Valdav enamik saabujaid palub Leedus asüüli - enamik on Iraagi kodanikud, samuti on piiriületajate seas Süüria, Valgevene, Venemaa, Türgi, Sri Lanka, Tadžikistani, Afganistani, Jeemeni, Egiptuse ja Somaalia kodanikke.
Leedu on viimasel ajal tugevdanud valvet Valgevene piiril ning neid toetab nüüd ka Euroopa piirivalveagentuur Frontex.
