Transpordiameti iga-aastane uuring „Sõidukijuhi väsimus ja tähelepanematus liikluses“ 2021. aasta tulem on alles trükisoe. Küsitluse valimisse kuulus 1003 inimest, kellest 646 autojuhid. Tutvustame olulisemaid järeldusi.

Mida roolis ohtlikuks peetakse?

Esimene tähelepanuväärne uuringu tulem puudutab inimeste hinnangut erinevate tegevuste ohtlikkusele. Siin ei ole aastatega suuri muutusi toimunud: esirinnast leiab alkoholi mõju all autojuhtimise, mida peab kas väga tõsiseks või pigem tõsiseks ohuks 99 protsenti vastanutest, teiselt kohalt sõnumite ja/või sotsiaalmeedia jälgimise, mille puhul sama näitaja 98 protsenti.

Tõsi – kui alkoholi mõju all autojuhtimist peab väga tõsiseks ohuks 95, siis telefonis surfamist kõigest 81 protsenti vastanutest.

Uuringus seatakse pingeritta ka hinnangud erinevate kõrvaltegevuste ohtlikkusele roolis - esimeselt kohalt leiab sotsiaalmeedia sirvimise ja sõnumite saatmise, järgnevad pildistamine- filmimine, enese korrastamine ja meikimine.

Milline on kaassõitjate suhtumine?

Hinnati ka kaassõitja suhtumist sellesse, kui juht sõidu ajal nutiseadet kasutab. Tervelt 87 protsenti vastanutest väitsid, et kutsuksid juhti sellisel hetkel korrale, see protsent on püsinud läbi eelnevate uuringute.

Kui eelmisel aastal arvas 61 protsenti vastanutest, et kõrvaliste tegevuste eest tuleks juhtidele määrata rangemaid karistusi, siis sel aastal 59. Eesti on näiteks telefoni kasutamise eest autoroolis määratavate karistuste osas üks Euroopa Liidu leebemaid riike, manitsedes juhte nutinäppimise eest kiirmenetluse korras ja kergendades nende kukrut 20 euro võrra.

Ohuolukorrad ja telefoni kasutamine

Küsitletud juhtidest on viimase 12 kuu jooksul kõrvaliste tegevuste tõttu liiklusohtlikku olukorda sattunud 28 protsenti, peamiselt telefoni, navigatsiooniseadme kasutamise või kaassõitjaga vestlemisest tuleneva tähelepanematuse tõttu.

Telefonikasutajad ütlesid, et ohuolukorra põhjustas enamasti kas hetkeline tähelepanu hajumine või oma sõidurajalt kõrvale kaldumine. Kasvanud on autojuhtide arv, kes pidanud telefoni kasutamise tõttu mingis olukorras äkiliselt pidurdama.

Viimase 12 kuu jooksul tunnistas mobiilseadme kasutamist 63 protsenti juhtidest, kellest 9 protsenti teeb seda sageli. Eelmise aasta uuringuga võrreldes on siin pilt veidi paremaks läinud, sest telefoninäppijaid oli siis 66 ja sagedasi rikkujaid 11 protsenti vastanud autojuhtidest.

Mida laiemalt levivad autosse põimitud käed-vabad süsteemid, seda vähemaks jääb ka neid juhte, kes sõidu ajal telefoniga rääkides seadet käes hoiavad. Eelmisel aastal kasutas käed-vabad süsteemi 74, sel aastal 77 protsenti autoroolis telefonikõnesid tegevatest juhtidest. Suur osa neist ei tee seda aga alati, sest 61 protsenti roolis telefonikõnede tegijatest vastas, et vähemalt mõnikord hoiab telefoni rääkides ka käes.

Kui enamik telefoni käes hoidmisega seotud kõrvaltegevusi on uuringu järgi eelneva aastaga võrreldes protsendipunkti või paari võrra kahanenud, siis üks alarmeeriv trend vastustest siiski ilmneb – 19 protsenti telefoni kasutamist tunnistanud autojuhtidest ütlesid, et teevad autot juhtides sageli või mõnikord pilti või filmivad. Seda möönnud autojuhtide arv on aastaga seega kasvanud.

Seisus (loe: sotsiaalne surve) kohustab

Tervelt 62 protsenti telefoni roolis kasutanud autojuhtidest tunnistas, et nad ei tahaks seda teha, kuid nende töö kohustab neid selleks. Kolmandik juhtidest tajub ärevust, kui nad sõidu ajal kõnele vastamata jätavad. Samuti ei manitse kolmandiku juhtide lähedased neid, kui nad sõidu ajal telefoni järele haaravad. Siinkohal paistab selge erinevus oma hinnangulise sekkumisjulguse ning reaalse sekkumisjulguse vahel.

Juhtimine on vastutus!

Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp võtab tulemused kokku: "Laias laastus on näha kas aeglast paranemistrendi või hinnangute ja suhtumise samaks jäämist."

"Murettekitav on siiski see, et kuigi telefoni kõne ajal käes hoidmine on vähenenud, on 61 protsenti siiski väga palju," toob Sepp välja selge murekoha.

"Kõrvaliste tegevuste osas on palju, mida meie lähedased ja kolleegid ära teha saavad," lisab Sepp. "Juhtimisega kaasneb nii enda, kaassõitjate kui kaasliiklejate ees kohustus nendega arvestada."

Liitu "Roolis ei loe" kampaaniaga!

Kutsumaks eestimaalasi üles liigeldes nutitelefonist eemale hoidma, kaitsma seeläbi enda ja kaasliiklejate tervist ja elusid, korraldab Delfi neljandat suve sotsiaalkampaaniat "Roolis ei loe". Selle käigus avame teemat läbi uudiste, inimeste õpetlike lugude ja juhtnööride, arvamusartiklite, tuntud inimeste üleskutsete, eeskujude ning probleemlugude kaudu.

Kutsume kõiki lugejaid meie üleskutsega liituma:
- Räägi oma lugu: millistesse ohuolukordadesse oled sattunud liikluses nutitelefoni tõttu kas süüdlase, ohvri või tunnistajana? Saada oma lugu aadressile roolis@delfi.ee või sotsiaalmeedias teemaviitega #rooliseiloe.
- Kasuta "Roolis ei loe" Facebooki-raami.
- Mine kampaanialehele delfi.ee/rooliseiloe ja telli "Roolis ei loe" autokleebis.

Delfi üleskutset toetab Gjensidige kindlustus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid