President Kersti Kaljulaid nimetas teisipäeval ametisse uue Valgevene suursaadiku Jaak Lensmenti. Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti (Reformierakond) sõnul tuleks uue suursaadiku määramisega oodata, kuni Valgevene legitiimse presidendi saab.
"Euroopa Liit ei tunnusta Lukašenkat presidendina. Seega pole talle võimalik ka uue saadiku volikirju esitada," sõnas Paet.
Parlamendisaadik leiab, et ajastus on iseäranis vale, arvestades Valgevene režiimi poolt korraldatud hübriidrünnakut Leedule.
Paeti arvamust jagab ka eelmine välisminister Urmas Reinsalu. "Paraku näitasime, et ei julge ega oska kriitilise surve all seista väärtuste eest ega mõista, et ka riikidevahelistes suhetes on ajastus määrava kaaluga," kirjutas Reinsalu kolmapäeval ühismeedias.
Isamaa liikme Reinsalu sõnul astus Eesti suursaadiku määramisega praegu sammu selle suunas, et legitimeerida Lukašenka režiimi.
"Meenub, et valitsus vabandas tehniliste protseduuridega seda, et Eesti sulges viimaste seas EL-is Valgevene õhuruumi. Tänase otsuse valguses muutub ka toonane tehniline puterdamine otsusjõuetuks," kirjutas Reinsalu.
Välisminister Eva-Maria Liimets kommenteeris ERR-ile, et uus Valgevene suursaadik Jaak Lensment ei pruugi oma volikirja Aleksandr Lukašenkale üle anda.
"Praeguse otsuse ajastus tulenes selgelt Eesti riigi sisesest seadusandlusest, kus president 30 päeva jooksul pärast valitsuse otsust suursaadiku välja kuulutas. Kuid see ei anna meile jätkusammudeks otsest ajalist survet. Selles me oleme autonoomsed ja teeme füüsilise lähetuse otsuse sel hetkel, kui olukord on sobiv," kommenteeris Liimets.
Välisminister rääkis, et praegu on suursaadiku vahetus Minskis arvestatud suve lõppu või sügiseks. "See sõltub valitsevatest oludest. Soovime edasi liikuda samm-sammult ja jälgime arenguid," ütles Liimets.
