Sellenädalase reoveeuuringu tulemused on valdavalt head, kuid rohkelt on viirust Viimsil ja Muugal ning Raplas ja Jõhvis.

Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tensoni sõnul näitab Viimsi väga kõrge näit, et seal kandis toimub midagi.

„Võib-olla on nooremate hulgas asümptomaatilist levikut,” pakkus ta.

Tenson ei osanud öelda, kas Viimsi nakatumise kasvu taga on pead tõstev deltatüvi, mis on seni valitsevast alfatüvest nakkavam. Tensoni meeskond tüvesid veel ei määra, kuigi huvi on suur ja seega loodab professor seda peatselt siiski tegema hakata.

Üldjoontes näitavad andmed, et üle Eesti olukord paraneb. Kuigi päris ära pole koroona kadunud, siis viiruse levik ei kasva, märkis Tenson.

Viimsi vallavanem Illar Lemetti ütles Delfile, et tal pole aimugi, miks piirkonnas järsku kõrgemad näitajad on. Reede õhtuks polnud ta uuringu tulemustest veel kuulnudki. Aga mida plaanib ta ette võtta? "Oleme kogu aeg hästi toime tulnud ja tuleme ka edaspidi," ütles Lemetti. "Hoiame silma peal ja teeme oma valla kanalites üleskutse, et inimesed ettevaatlikud oleks."

Terviseameti meedianõunik Merilin Vernik ütles Delfile, et Viimsis ja Maardus praegu nakatumise tõusu nende andmed ei näita, näha on langust. Viimase ööpäeva jooksul ei leitud Viimsist ühtegi nakatunut, Maardust leiti üks.

Arvestades, et koroonaviiruse peiteaeg on hinnanguliselt kuni kaks nädalat, tähendab see, et enne sümptomite tekkimist võib nakatunud inimene pikka aega enese teadmata viirust levitada. Haigestunud inimese fekaalid sisaldavad aga koroonaviiruse osakesi tihti juba ammu enne, kui ta end haigena tunneb.

Vernik tunnistas samuti, et nakatumise kasv võib tulla viitega.

Reoveeuuringu tulemuste kaardil hakkavad valdavalt rohelisel foonil silma üksikud asulad, mille koroonaviirusenäidud on suured ja väga suured. Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusenäidud veidi suuremad Harjumaal, Ida-Virumaal ja Kesk-Eestis.

Nädalaga on kaardi üldpilt muutunud rohelisemaks. Samas on pildile ilmunud taas üksikud suure ja väga suure viirusesisaldusega proovitulemused. "Koroonaviiruse sisaldus on muutunud väga suureks Viimsi-Muuga veepuhasti piirkonnas, samuti Ahtmes. Jõhvi ja Rapla puhastitest võetud proovide viirusesisaldus on nendega võrreldes veidi väiksem, kuid siiski suur. Seejuures on Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks püsinud viimased neli nädalat siiski stabiilselt üsna madalal," rääkis uuringu juht,