Tema avaldus järgnes juba teisele riigipöördele rahutus Lääne-Aafrika riigis viimase üheksa kuu jooksul, vahendab uudistekanal BBC.
Macron rääkis ajalehele Jounal du Dimanche, et andis piirkondlikele liidritele mõista, et Prantsusmaa ei toeta riike, mis ei põhine demokraatlikul legitiimsusel või pole selle poole püüdlemas. Ta lisas, et Prantsusmaal pole kavatsust oma vägesid igavesti Aafrikas hoida.
Aastakümnete jooksul on Prantsusmaa osutanud sõjalist tuge oma endiste Aafrika kolooniate juhtidele, saates kohapeale vägesid ja andes õhulööke relvastatud mässuliste vastu.
Mali jõudis eelmisel nädalal taas rahvusvahelise meedia huviorbiiti, kui sealsed sõdurid vahistasid riigi president Bah Ndawi ja peaminister Moctar Ouane’i.
Aafrika Liit, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus, Euroopa Liit ja USA mõistsid vangistamised hukka ning nõudsid Mali juhtide tingimusteta vabastamist.
Teadaolevalt riigipööret juhtinud asepresident, kolonel Assimi Goïta ütles hiljem oma nõuniku vahendusel, et president ja peaminister vabastatakse lähiajal järk-järgult koos teiste arreteeritud üleminekujuhtidega.
Enne teateid vangistamiste kohta tehti Mali valitsuses muudatusi. Asendati kaks kõrget ohvitseri, kes võtsid osa eelmisel aastal toimunud riigipöördest.
Vaid üheksa kuud tagasi kõrvaldati sõjaväelise riigipöördega ametist president Ibrahim Boubakar Keïta.
Paljud malilased tervitasid Keïta võimult kõrvaldamist, aga rahul ei olda ka armee domineerimisega üleminekuvalitsuses ja lubatud reformide aeglase tempoga.
2012. aastal toimunud riigipööre viis selleni, et islamistid kasutasid ebastabiilsuse ära, et hõivata territoorium Mali põhjaosas.
Prantsuse väed aitasid territooriumi tagasi võita, aga rünnakud jätkuvad. Stabiilsust püüab Malis hoida ka Eesti kaitseväe missioon.
