Kui peale Ratase valitsuse lagunemist jaanuaris oli kolm kuud vaikust abielu-küsimuses, siis nüüd üritavad rohelised seda teemat eesti poliitikas "üles soojendada".

Rohelised andsid 15. mail riigikogule üle petitsiooni perekonnaseaduse muutmiseks. Miks seda vaja on?

Eestis kehtib kooseluseadus, mis võimaldab põhimõtteliselt samast soost paaridel kooselu registreerida, kuid reaalsuses see ilma rakendusaktideta ei toimi. See piirab kodanike põhiseadusest tulenevat õigust võrdsele kohtlemisele. Kooseluseadus ilma rakendusaktideta „vindub” juba kuuendat aastat ja poliitikutel pole tahet sellega tegeleda.

Meie ettepanek muuta abielu-mõiste sooneutraalseks on kõige lihtsam viis võrdsete õiguste tagamiseks. Demokraatlikus riigis on vähemuste õigused kaitstud ja need pole allutatud enamuse tahtele. Siin on küsimus selles kas me oleme demokraatlik riik või mitte. Kõik inimesed peavad tundma seda, et neid austatakse ja väärtustatakse.

Samast soost paarid saavad juba oma partnerlust registreerida. Milles probleem?

Meie riigis eksisteerivad kaks gruppi -abiellunud ja koosellunud. Viimased peavad ametiasutustes tõendama oma kooselu kooselulepingu esitamisega. Näiteks abielus inimesed ei pea seda tegema. Probleeme on veel, alates pärimisõigustest laste hooldamiseni. See nimekiri probleemidest, mis tuleneb sellest, et rakendusakte pole vastuvõetud on pikk. Ja seda nendivad näiteks ka kohtud. Praegune õigusvaakum on vaja kiiresti lahendada.

Kuidas riigikogu erakondadest roheliste ettepanekule reageeritud on?

Riigikogu juhatus saatis meie kollektiivse pöördumise õiguskomisjonile menetlemiseks. Nii palju kui olen suhelnud erinevate erakondade esindajatega, siis on selge, et antud teema on ennekõike praegusele koalitsioonile ebamugav. Enne kohalikke valimisi ei taheta LGBT+ kogukonna probleemide lahendamisega end siduda. Eelmise nädala Postimehes polnud üks Reformierakonna juhtpoliitikuid antud teemat nõus isegi nii kommenteerima, et tema nimi artiklis avaldataks. See on väga kõnekas, et liberaalseid väärtuseid kandva peaministrierakonna liige on nõus seda teemat kommenteerima anonüümselt. Tegelikult kuuluvad ju mõlemad valitsuserakonnad ALDE-sse ehk Euroopa liberaalsete erakondade ühendusse.

Hoiame teemat ka edaspidi päevakorras ning suhtleme teiste erakondadega. Möödunud nädalal toimus ka selle teemaline ümarlaud.

Kas 38 805 allkirja petitsiooni toetuseks on Eesti oludes vähe või palju?

Eelmises koalitsioonileppes oli kirjas, et kui rahvaalgatus kogub 25 000 allkirja, siis saadetakse see riigikokku hääletusele. See on ka meie eesmärk antud petitsiooniga: riigikogulased peaksidki seda hääletama.

Kui vaadata kollektiivsete pöördumiste ajalugu, siis on tegemist pretsedenditult kõige suurema toetuse kogunud algatusega. Aga ma olen kindel, et inimesi, kes abieluvõrdsust toetavad on palju rohkem ning nende arv kasvab. Lõpuks kehtib ka meil abieluvõrdsus, sest peame tagama kodanike võrdse kohtlemise. Seda näeb ette põhiseadus. On viimane aeg lõpetada riigi terror vähemuste suunas.