Melesk jõudis suursaavutuseni ühes rahvusvahelise ekspeditsioonigrupiga, mida juhtis nimekas tegija Garrett Madison.

Mägironija Alar Siku silmis on Krisli üks kõva tegija.

"Palavad õnnitlused, väga tore," sõnas 2003. aastal esimese eestlasena Mount Everesti/Džomolungma otsa roninud Alar Sikk rõõmsa uudise peale. "Krisli näol on tegemist väga tugeva tegijaga. Olen temaga koos varasemalt käinud Kazbegil [tuntud ka kui Kazbek - toim.] ja Ancocagual."

Kui laskumist peab Sikk Krisli puhul kergesti tehtavaks asjaks (mida on võimalik jälgida reaalajas sellelt lingilt), siis tippu jõudmist hindas hulganisti kogemust omav Sikk märksa raskemaks.

Teine eestlanna, Katrin Merisalu, pidi nimelt koroonasse haigestumise tõttu tippu ronimisest loobuma ja alustama varasemalt laskumist.

"Sellistes tingimustes mõjutab igasugune haigestumine organismi tugevalt," ütles Sikk. "Lugesin hiljuti Merisalu kohta, kuidas ta vere hapnikutase oli 60 kandis - sellisel kujul ei ole võimalik tippu ronida."

Krisli asukohta on võimalik jälgida reaalajas: https://advtech.rainon.com/Mountain?tripID=8176&fbclid=IwAR31SLCbJdyfTXXj1bF0V_hOhDntR3nGc5eEyj65EBvpcOEOO9Ng7pVeWtI

Laviinid, surm, haigestumised

Haigestumisest ja keerukatest tingimustest on Katrin Merisalu Eesti Päevalehele lähemalt pajatanud. Muuseas pärineb tema sulest järgmine fraas, mis haiguse kulgu ja mäel viibimise raskusi eredalt ilmestab: "Väljusime 00.30. Mina jõudsin 14.45 poolsurnult. Öösel ei maganud minutitki. Tugev peavalu, oksele ajab. Saturatsioon 68. Näib, et jokk. /.../ Praegu juba täielik torm. Ilmselt taas ei maga. Loodetavasti jään ellu."

Sedasi kirjutas Katrin Merisalu 17. mail, olles just jõudnud Mount Everesti laagrisse C2, mis asetseb 6400 meetri kõrgusel. Naine oli juba tol hetkel üsna kindel, et eesmärgi täideviimine tuleb aga katkestada - haiguse kulg oli raske, Katrinil tuli rinda pista kõrge palaviku, köha ning rindkeres peituva ebameeldiva valuga.

„Otsustasin siiski proovida, sest tean, et kui ei proovi, siis ei suudaks seda hiljem endale iial andestada,” kirjutas Merisalu Garmini kaudu oma Facebooki lehel Valgele Mäele. „Lubasin endamisi, et kui mu seisund halveneb või tajun mõnd ohumärki, siis keeran tagasi. Olen ennegi mitmeid kordi enne tippu tagasi keeranud."

Ja tagasi ta keeraski. Koroonaviirus tegi oma töö: Merisalul tuli kätte võtta teekond allamäge.

"Valisime vale aja! Torm + hapnik sai otsa + valud rindkeres tulid tagasi," kirjeldas naine põhjuseid mäest alla laskumise teekonnal puhkepausi tehes.

Džomolungma tippu pürgivate seas on tänavu teatavasti koroonaviirus teinud suurejoonelist laastamistööd: kuigi ronijad ei pääsenud mäele ilma negatiivse PCR-testita, siis kohalikud šerpad pole pidanud proove andma. Viimasest asjaolust lähtuvalt on jõudnud viirus mägironijate ja nende tugipersonalini - mäelt on tulnud päästa eluohtlikus olukorras olevaid ekspeditsioonilisi ning haiguse kulg raskendab niigi keerukat ettevõtmist veelgi enam. Huffington Post'i andmetel on Džomolungma mägironijate ja nende toetuspersonali seas vähemalt 100 koroonapositiivset juhtumit, tegelikku arvu peetakse aga 1,5 kuni 2 korda suuremaks. Sel hooajal anti luba maailma kõrgeima mäe otsa ronimiseks 408 inimesele, keda toetavad omakorda mitusada šerpadest giidi ja muud toetavat personali.

Lisaks koroonaviirusele tuleb silmas pidada ka looduslikke olusid: ilmastikutingimused pidavat olema kehvad, tihti tuli peidus olla laviinide eest, ühele šerpale kukkus jääkamakas peale ning üks šerpa jättis oma elu lumega kaetud mitmekümnemeetrisesse lõhesse. Ja seda "pelgalt" Katrini kogemuse põhjal, kes on oma nähtut avalikkusega jaganud. Millega Krisli kokku puutus, on teine küsimus.


Täidetud unistus

Säärasel skaalal ettevõtmine on teadaolevalt väga kulukas - Krislil tuli koguda rahastust oma eesmärgi täideviimiseks läbi tuntud ühisrahastuplatvormi. Seal mainis eestlanna, et tegemist on ühe tema suure eesmärgiga: olla esimene Eesti naine, kes jõuab maailma kõige kõrgema mäe otsa.

Aasias paikneva Mount Everesti vallutamisele eelnes möödunud aastal Alaskal asunud Denali tippu jõudmine (6190 meetri kõrgusel merepinnast). Seejärel tuli Krislil treenida, soetada tarvilikke vahendeid ning koguda uue eesmärgi elluviimiseks raha. Mount Everesti otsa ronimine maksab minimaalselt 20 000 dollarit, maksimaalselt aga võib hind ületada lausa 115 000 dollari piiri.

Kokku on maailma kõrgeima mäe otsa jõudnud ühes Krisliga neli eestlast: esimesena neist 2003. aastal Alar Sikk, teise ja kolmandana aga 2011. aastal Tanel Tuuleveski ning Andras Kaasik.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid