Norra vaktsineerimisprogrammi juht: võimalik, et alaealisi ei tule COVIDi vastu üldse vaktsineerida

Iisrael saavutas värske uuringu kohaselt karjaimmuunsuse kiiremini, kui osati arvati, ja see tähendab, et vaktsineerimise plaan tuleb üle vaadata ka Norras, ütles sealse vaktsineerimisprogrammi juht.

"Tundub, et suudame saavutada ühiskondliku kaitse, vaktsineerides väiksema osa elanikkonnast, kui algselt arvasime. See uuring näitab, et karjaimmuunsus COVID-19 suhtes on saavutatav umbes 50–60 protsendi mRNA vaktsiiniga kaitsepoogitute korral. Varem on enamik inimesi arvanud, et selle saavutamiseks peame jõudma suurema protsendini," ütles riikliku terviseinstituudi nakkuste ennetuse ja kontrolli direktor Geir Bukholm VG-le.

Oma hinnangutes tugineb Bukholm neljapäeval teadusajakirjas The Lancet avaldatud uuringule, mis viitab, et Iisraelis kasutatav Pfizeri vaktsiin peatab ühiskonnas koroonaviiruse leviku juba olukorras, kus pool elanikkonnast on saanud vajaliku kaitse. "Tõeline karjaimmuunsus. Need on väga meeliülendavad tulemused," leidis Bukholm.

Aprilliks jõudis Iisrael oma 6,5 miljonist üle 16-aastastest elanikest vaktsineerida 4,7 miljonit.

Kui saavutada karjaimmuunsus täiskasvanud elanikkonna vaktsineerimisega , ei pea enam kaitsepookima alla 18-aastaseid lapsi, sest viirus võib iseenesest kaduda, vahendab Norra meedia.

"Aga see tähendab, et üle 18-aastaste seas peab olema vaktsineerimiseks suur tahe, et saaks tekkida karjaimmuunsus, mis kaitseks vaktsineerimata inimesi," rõhutas Bukholm.

"Vajalik võib olla kaasuvate haigustega laste vaktsineerimine, kuid peaksime siiski mitu korda enne mõtlema, kas vaktsineerime lapsi, kelle jaoks COVID-19 tõsist ohtu ei kujuta," ütles ta.

Tänasel päeval vaktsineeritakse COVID-19 vastu ainult riskirühma kuuluvaid teismelisi vanuses 16–18 aastat. Uuringud nooremate laste vaktsineerimiseks on veel pooleli ja eeldatavasti antakse suve jooksul luba mõne vaktsiiniga kaitsepookida ka kuni 12-aastaseid lapsi.

"Juuliks vaktsineerime kõik üle 18-aastased ja Iisraeli andmete põhjal avaldab see pandeemiale üsna dramaatilist mõju. Kui Iisraeli andmed on Norra jaoks asjakohased, suudab viirus sellises olukorras rünnata vaktsineerimata elanikkonda üksnes vähesel määral," märkis Bukholm.

Tema sõnul ei saa siiski veel kindlalt öelda, kui suure osa elanikkonna vaktsineerimine tagab karjaimmuunsuse, sest see sõltub mitmetest teguritest ja võib seega riigiti erineda.

"Iisraellastel on nüüd empiirilisi andmeid, mis annavad meile head teavet, milleni nad on jõudnud. Need on tulemused, mida usutakse tegelikult alles siis, kui me, nagu käesoleval juhul, näeme ka tegelikult, et vaktsineerimata inimesed on kaitstud, sest paljud teised ühiskonnas on vaktsineeritud," rääkis Bukholm.

"Oleme oma mudelitesse lisanud teavet mRNA vaktsiinide võime kohta nakatumist tõkestada, kuid me pole soovinud spekuleerida, millal tekib karjaimmuunsus. See sõltub nakkustekitajast, peremeesorganismist ja vaktsiinist - seda on teoreetiliste arvutuste põhjal raske hinnata," märkis Bukholm.

Tema sõnul on veel vara öelda, kas Iisrael saavutas edu üksnes tänu vaktsineerimisele või aitas olukorra paranemisele kaasa ka rangete hügieeninõuete järgimine.

"Võib juhtuda, et pärast kõigi täiskasvanute vaktsineerimist peame Norras teatud aja jooksul edasi elama elementaarsete hügieenimeetmetega, nagu pidev kätepesu ja distantsi hoidmine," märkis ta.

Küsimusele, mis juhtub juhul, kui riiki siseneb palju vaktsineerimata inimesi, vastas Bukholm, et sellise juhul hakkab karjaimmuunsuse mõju vähenema.

"Jah, kui paljud vaktsineerimata inimesed sisenevad riiki, viib see vaktsineeritud inimeste osakaalu langemiseni ja need, kes on tänu karjaimmuunsusele varem olid kaitstud, kuid pole end ise vaktsineerinud, satuvad ootamatult taas nakkusohtu. Kui vaktsineerimata inimesi on liiga palju, siis see efekt (karjaimmuunsus -toim) kaob," tõdes ta VG-le.