Komisjoni esimees Aadu Must rõhutas, et valikut tehes peeti silmas ehitiste olulisust kogu Eesti kultuurile, kultuurivaldkondade vahelise koostöö soodustamist ning mõju regioonile ja regionaalset tasakaalustatust. „Samuti võtsime arvesse ehitise võimalikke kasutajaid ja osasaajaid, eeldatavat maksumust, võimalikke kaasrahastajaid ja partnereid ning edasist ülalpidamist,“ lisas Must. Ta avaldas tänu kõigile, kes riikliku tähtsusega kultuuriehitiste välja selgitamiseks oma ettepanekud komisjonile esitasid.

Esimehe sõnul liigub kultuurikomisjoni ettepanek nüüd edasi riigikogu suurde saali, kus tehakse lõplik otsus kultuuriehitiste pingerea ning objektide kohta, mille rajamist või renoveerimist järgnevatel aastatel kultuurkapitali vahenditest toetada. Must märkis, et vastavat otsuse eelnõu arutatakse täiskogus kahel lugemisel ning lõpphääletuseni loodetakse jõuda juba kevadistungjärgu lõpuks.

Kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on kõik komisjonis sõelale jäänud objektid väga eriilmelised ning Eesti kultuurile olulised, seega oli lõpliku valiku tegemine keeruline.

Ta märkis, et kindlasti aitas konkurss paremini aru saada erinevate piirkondade kultuurivaldkonna ootustest ja vajadustest. „Loodame, et komisjoni arutelud ning valimisprotsess on andnud väärt ideid ka teistele võimalikele toetajatele, kel on huvi ja vahendeid suure kultuurimõjuga objektidesse panustada. Samuti on ehk tõstatunud ning lahendamist leidmas nii mõnegi väiksema objektiga seotud murekohad, mis arutelude käigus esile kerkisid,“ rääkis Ladõnskaja-Kubits.

Eesti kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Viimati otsustas riigikogu 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena Kumu, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia ehitamist.

Vaata pilte objektide asukohtadest ja esialgsetest eskiisidest: