Komisjoni liige professor Irja Lutsar rääkis Delfile, et komisjon langetas vanusepiiri seetõttu, et mida vanemad on koroonaviirusega nakatunud, seda raskemini nad haigust põevad. Vanematel inimestel on suurem oht sattuda haiglasse, intensiivravile või ka surra, ütles ta.

AstraZeneca vaktsiini on seostatud ka TTS-sündroomi ehk väga haruldase trombi tekkimisega just noorematel inimestel. Mida noorem inimene, seda suurem risk saada trombi, märkis Lutsar.

Niisiis pidas komisjon 50 eluaasta piiri optimaalseks, sest alates sellest vanusest on suurem oht põdeda haigust raskemalt.

Euroopa ravimiamet (EMA) on Lutsari sõnul oma analüüsides uurinud, kui suur on oht eri vanusegruppides TTS-sündroomi tekkimiseks pärast AZ vaktsiini saamist. Lutsar ütles, et oht selle sündroomi tekkeks on analüüside põhjal suurem alla 50-aastastel.

Kas see tähendab, et alates homsest saab hakata AstraZenecat süstima vähemalt 50-aastastele, ei osanud Lutsar esialgu öelda. Küll aga märkis ta, et ei näe põhjust, miks peaks sellega viivitama.