Merits kommenteeris "Ringvaates", et ilmselt ei tea praegu ei Pfizeri juhatus ega ka keegi teine päris täpselt, milliseks olukord koroonaviirusega kujuneb.

"Seda, et ümbervaktsineerimine või täiendav vaktsineerimine võib osutuda vajalikuks, on arutatud juba ammu. Aga ettekujutus, et see peaks toimuma nii tihedalt kui kuue kuu tagant, eriti nii võimsa vaktsiiniga nagu Pfizeri vaktsiin, tundub kuidagi ebaloogiline," rääkis ta.

Meritsa hinnangul võib Pfizeri tegevjuhi Albert Bourla jutt näidata praegu pigem ettevaatlikkust ning ei lähtu reaalsetest andmetest.

"Mingeid märke, et Pfizeri vaktsiiniga tekkiv immuunsus annaks alla pärast kuut kuud, ei ole ja see, et ta kiiresti järgneva paari kuu jooksul ära kaoks, ei ole bioloogiliselt lihtsalt tõenäoline," selgitas professor.

Küll aga võib Meritsa sõnul olla Bourlal õigus selles osas, et koroonavaktsiini süst tuleks soovijatel teha igal aastal.

"Me ei oska täpselt öelda, kui palju koroonaviiruse geneetiline muutlikkus suudab tekitada variante, mis suudavad läbipõdemisest või vaktsineerimisest tekkinud immuunvastusest läbi murda. Mingil määral ta kindlasti suudab või õigemini praegusel hetkel me näeme variante, mis suudavad läbipõdemisel saadud immuunsusest läbi minna ja vähendavad vaktsineerimisel saadud immuunsuse efektiivsust. Aga kui palju koroonaviirusel neid variante varuks on, kui palju ta suudab neid tekitada ja kui kiiresti nad peaksid tekkima, neile küsimustele otseselt veel vastust ei ole," lisas professor.