Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles täna hommikul Delfile, et immunoprofülaktika ekspertkomisjon on andnud soovituse AstraZeneca vaktsiini alla 60-aastastele mitte süstida HIT-laadse sündroomi ehk trombiohu tekkimise tõttu.

Sõber lisab, et ekspertkomisjoni soovitus tugineb asjaolul, et AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimise järel on esinenud erinevates riikides üliharvad seni veel teadmata toimemehhanismiga ebaharilikud tromboosi ja trombotsütopeenia juhud, mille seost vaktsineerimisega pole kinnitatud, kuid mille seost vaktsineerimisega ei saa välistada. "Selliste juhtude esinemise tõenäosus on väga väike ja kõik need juhud on esinenud alla 60-aastastel inimestel. Euroopa Ravimiamet on praegu uurimas nende juhtude võimalikku toimemehhanismi ja seost vaktsiiniga," märgib ta. "Siiski AstraZeneca vaktsiini kasutamine ei ole alla 60-aastastel vastunäidustatud ning valdav osa riike ei ole ka mingeid vanusepiiranguid AstraZeneca vaktsiini kasutamisele seadnud. Olemasoleva info põhjal kaalub COVID-19 haigestumise risk üles võimalikud vaktsineerimisega seotud riskid ning ka Euroopa Ravimiamet ei ole oma üldist ohuhinnangut AstraZeneca vaktsiinile muutnud."

Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni on soovitanud keskenduda lähinädalatel eelkõige üle 60-aastaste vaktsineerimisele ning kasutada AstraZeneca vaktsiini just selles vanusegrupis. "Alla 60-aastased inimesed võivad soovi korral end AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerida, kuid oluline on vaktsineeritavat sellest väga harva esineva võimaliku kõrvaltoime riskist eelnevalt informeerida, et tal oleks võimalik teha kaalutletud otsus," ütleb Sõber.

Vaktsiinide kombineerimise kohta vähe andmeid

Jõulise sammu astus Saksamaa riiklik vaktsiinikomisjon (STIKO), andes sel nädalal soovituse mitte manustada teist doosi AstraZeneca vaktsiini alla 60-aastastele inimestele. "Kuni asjakohased andmed pole kättesaadavad, soovitab STIKO alla 60-aastastele inimestele anda AstraZeneca teise annuse asemel 12 nädala jooksul pärast esimest vaktsiini mRNA-vaktsiini annuse," märkis komisjon. Säärasel mRNA-tehnoloogial põhinevaid kaitsesüste toodavad Pfizer-BioNTech ja Moderna.

Kuidas on lood Eestis? Sõber selgitab, et kui inimene on saanud esimese süsti AstraZeneca vaktsiiniga, võimaldatakse talle praeguse seisuga ka teine süst sama vaktsiiniga, sest maksimaalset kaitset on võimalik saavutada vaid vaktsineerimiskuuri läbimisega. "Hetkel ei ole piisavalt andmeid 2. doosi asendamise kohta mõne teise vaktsiiniga, uuringud selles osas alles käivad. Kindlasti peaksid kõik vaktsineeritud aga oma tervist pärast vaktsineerimist tähelepanelikult jälgima ja vajadusel pöörduma nõu küsimiseks arsti poole."

Sõber lisab, et koroonavaktsiinide kohta laekub pidevalt uusi andmeid. "Eesliinitöötajate vaktsineerimine AstraZeneca vaktsiiniga toimus suuremas mahus enne ekspertkomisjoni viimast soovitust. Lähtudes ekspertkomisjoni soovitusest on olnud viimastel nädalatel peatähelepanu just vanemaealiste vaktsineerimisel." Ministeerium kutsub nooremaid inimesi üles aitama oma vanemaid ja vanavanemaid vaktsineerima, pakkudes neile oma abi kas aja broneerimise või transpordiga. "Mida kiiremini me suudame kaitsta vaktsineerimisega COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid, seda kiiremini jõuab vaktsineerimise võimalus kõigi soovijateni."

Mis puutub vaktsiinide tarnet, siis kahel eelneval nädalal on olnud ka Eestisse saabunud AstraZeneca vaktsiini kogused väga väikesed. "Selle nädala kolmapäeval jõudis Eestisse 45 600 doosi. Praeguse info kohaselt saabub järgmine AstraZeneca vaktsiini tarne Eestisse alles ülejärgmisel nädalal ja sellega vaid 4800 vaktsiinidoosi," sõnab Sõber.