SUUR LUGU | AW stuff'i Janno Pikkat teab, et naer on terviseks: eks iga nali on kellegi või millegi kulul

“Miks ma nii armas olen?” “Vahel ma lihtsalt jalutan öisel vihmasel Toompeal, rüüpan taskust Pilsnerit ja mõtlen, et olen luuletus,” filosofeerivad koomiksisarja kangelased. AW koomiksi on Eesti rahva südametesse kirjutanud Janno Pikkat ja joonistanud Maari Soekov (algusaegadel Liisa Kruusmägi). Uurisime Jannolt muu hulgas, milline on huumori tähtsus koroonaajal ja kas meie inimesed on suured solvujad.

Töö ei saa ju lihtsalt nii tore olla!?

No ise teed nalja ja saad selle eest raha.

Koomiksmeistri elukutse tundub ilmselt nii mõnelegi üheksast viieni kontoris istujale nagu lapsele lõbustuspargis käimise ja suhkruvati söömise eest taskuraha andmine. “Ütlesin hiljuti just Maarile, et vaata kui tore, sa saad joonistamise eest üüri maksta ja süüa osta. Ta vastas, et no ise teed nalja ja saad selle eest raha,” naerab koomiksisarja eestvedaja Janno ja nõustub: “Need on väga toredad tegevused.”

Ta selgitab, et selle projekti eesmärk ei ole tegelikult otseselt nalja teha, vaid leida lihtsalt väljund mõtetele, mis pähe tulevad. Ilmselt panevad mõned pildid rohkem mõtisklema, teised muigama.

“Huumor aitab asju kergemalt võtta. Me peame õppima iseenda üle naerma, et asjad nii keerulised ei tunduks. See kasvatab ka iseloomu, mis on abiks, kui keegi teine meie üle nalja viskab,” usub Maari. “Mulle meeldib, kui ma saan Janno naljale oma naljaga vindi otsa keerata ja illustratsiooni abil nalja võimendada. Oma igapäevases kunstitöös tegelen ma väga maagiliste ja müstiliste asjadega. Koomiksi joonistamine on minu jaoks argihuumori väljund. Nagunii teen ju iga päev nalja.”

Koroonahuumor

Ega see ei tööta nii, et ma istun laua taga ja mõtlen nalju välja. Tegemist on päriselu peegelduse ja võimendusega.

Janno selgitab, et kuigi naljategemine on ta elukutse, ei tähenda see nagu kogu elu oleks üks suur palagan. Tema teada on paljud püstijalakoomikud eraelus üsna tõsised inimesed. “See, mida me teeme, on omamoodi blogi iseenda jaoks ja oleneb sellest, mis meil parasjagu käsil on ja mis päevakajaline on. Eks tuleb ka Delfi vahel lahti võtta. Üksi karantiinis olles ja sõpradega väljas käies tulevad mõistagi erinevad ideed,” märgib ta ja lisab: “Ega see ei tööta nii, et ma istun laua taga ja mõtlen nalju välja. Tegemist on päriselu peegelduse ja võimendusega.”

Möödunud aastal kriisi alguses üritas Janno teadlikult koroonateemasid vältida, et inimesed saaksid puhkust muredest, mis niigi kõigi elu vallutanud on. “Mingil hetkel sain aru, et see ongi kõik, mis praegu on ja otsustasin ka neil teemadel midagi lõbusat teha. Praegu oleme kõik selles koos ja inimesed suhestuvad nende teemadega rohkem.”

Ilmselt on naer nüüdisajal eluliselt ka olulisem kui muidu. Selle mõju inimese tervisele uurib gelotoloogia. Naermine võib olla võimas relv stressi ja isegi depressiooni vastu. Mitmetes uurimustes on leitud, et naermise tulemusel aktiveeruvad T-rakud, mis toimivad immuunsuse tugevdajatena viiruste, patogeenide ja isegi kasvajate vastu. Naermine aktiveerib ka endorfiinide ehk õnnehormoonide tootmist kehas.

Teemad, mis kõnetavad

Nagu enamik inimesi ei võtaks igat tööpakkumist vastu, ei tee meie seda ka koostööpakkumistega.

Osa koostööpakkumisi on tulnud ära öelda, sest nende sisu ei lähe kokku tegijate väärtushinnangutega. “Nagu enamik inimesi ei võtaks igat tööpakkumist vastu, ei tee meie seda ka koostööpakkumistega,” selgitab Janno.

Südamelähedased asjad on olulised. “Ma saan aru, et osad teemad töötavad paremini, aga ma proovin seda ignoreerida. Ma teen ikkagi seda, mis mulle meeldib. Kui miski kõnetab vähemaid inimesi, aga ehk seda tugevamalt, siis see on ka väga hea. Ma ei mõtle eriti sellele, mis ja kui palju peale läheb, kuigi tunnen oma sihtgruppi ja tean, millised naljad rohkem meeldimisi saavad. Aga see ei ole eesmärk omaette. Väldin sellele mõtlemist teadlikult. Ka poliitilisi teemasid proovin pigem vältida.”

Solvujad ja poliitkorrektsus

Nalja peab saama, kuid erinevate skandaalide valguses tundub, et naljategija peaks üheksa korda mõõtma ja üks kord lõikama, enne kui jänese kübarast välja tõmbab. Vastasel juhul võib keegi publikust püsti tõusta ja hakata piketeerima stiilis: nõuame punapeadele rohkem kajastust, naljade võrdsemat osakaalu aastaaegade lõikes, või need, kelle nali kedagi riivanud on, ei tohiks enam kunagi nalja teha ja tuleks Kamtšatkale pagendada.

Eks iga nali on kellegi või millegi kulul. Ma arvan, et on olemas kindlat tüüpi inimesed, kes solvuvad või lähevad isegi nii kaugele, et otsivad võimalust solvuda.

“Eks iga nali on kellegi või millegi kulul. Ma arvan, et osa inimesi otsibki lihtsalt võimalusi solvumiseks. Nende vastu ei aita miski. Soovitaksin neil vältida kohti, kus nad ennast solvatuna tunnevad. Mina leian, et iga teema üle võib nalja visata, teen ka enda kulul nalja,” räägib Janno. Maari nõustub ja lisab, et tundub nagu mõned inimesed lausa naudivad seda solvunud olemise seisundit, kuigi see ei tekita head tunnet. “Ma ise sellele väga ei mõtle, aga ma püüan luues arvestada ühiskonnas kehtivaid eetikanorme ja mitte teha nalja kellegi konkreetse kulul. Samas ma usun, et hea huumor on võimeline maailma päästma. Paljusid asju võiks vaadata läbi huumoriprisma,” leiab Maari.

Võin ka veganite kulul nalja teha, kuigi ma ei pea neid imelikeks ja ei arva, et taimetoitlus oleks vale.

“Näiteks kliimasoojenemine ei ole iseenesest absoluutselt naljakas, aga mingisse konteksti panduna saab seda huumorivõtmes käsitleda. Võin ka veganite kulul nalja teha, kuigi ma ei pea neid imelikeks ja ei arva, et taimetoitlus oleks vale. Meil oli näiteks selline nali, kus koomiksikangelane ütles, et vanaema sünnipäeval oli hästi tore, sõime kartulisalatit ja rääkisime surmast ning haigustest,” meenutab Janno. Eelmise aasta kevadel ilmunud nalja ajastus ei olnud ehk kõige õnnestunum, ent igaüks, kes eaka inimese sünnipäeval käinud on, teab, et tegemist on tavaliste jututeemadega. Kindlasti ei ole tahetud sellise naljaga öelda justkui oleksid surm ja haigused iseenesest naljakad.

Vahel saame kaebekirju, mis sisuliselt üritavad selgeks teha, et me ei arvesta igas pildis absoluutselt kõikide inimeste tunnetega. Seda on väga raske saavutada.

Rääkides võrdõiguslikkusest, meenub Jannole humoorikas seik: “Keegi ütles kunagi, et me teeme pilte noortest tüdrukutest ja vanamuttidest." Kuid etteheiteid on teisigi. "Vahel saame kaebekirju, mis sisuliselt üritavad selgeks teha, et me ei arvesta igas pildis absoluutselt kõikide inimeste tunnetega. Seda on väga raske saavutada. Näiteks, kui pildile on joonistatud ülekaaluline inimene, siis arvatakse, et nalja tehakse ülekaalulisuse üle. Kui naljapildil on asiaat, siis see on kuidagi rassistlik. Meie karakterid on lihtsalt erinevad inimesed nagu päriseluski. Kui kõike rünnakuna kellegi vastu võtta, siis läheb see ring väga kitsaks, sellised piirangud võtaks igasuguse loomisrõõmu ära,” ei ole Janno sõnul paraku kõikide potentsiaalsete solvujatega võimalik arvestada.

Kuigi aeg-ajalt on tarvis jälgijatele nalja konteksti ja tausta selgitada, siis arvestades suurt tähelepanu, tuleb seda pigem harva ette. Sellest võiks järeledada justkui oleksid eestimaalased üsnagi tugeva närviga. Janno kinnitab, et tänu ja positiivset tagasisidet laekub tegijatele kordades rohkem.

Samas leidub alati teemasid, mis mõne jälgija eemale võivad peletada. Näiteks ei talunud üks nüüdseks endine fänn kassiteemasid, mis parasjagu AW stuffi' Instagrami lehel domineerisid. Viimane saatis Jannole sellekohase kirja ja andis “lahkumisavalduse” ehk teavitas teda konto jälgimise lõpetamisest. “Ma arvan, et kassid ja lapsed naeraksid absoluutselt kõikide koomiksite üle ja ei solvuks, kui nad vaid neid kõiki mõistaksid,” ei võta Janno sellist tagasisidet südamesse.

Loomisrõõm kui kõige alus

“Me ei hakanud seda eos tegema mingi äriplaani või müügi eesmärgiga. See koos loomine oli lihtsalt puhas rõõm. Ma arvan, et kui inimene tegeleb millegagi, mis talle meeldib, siis muu tuleb orgaaniliselt ja sellest võib saada töö. See on midagi, mida mulle väga meeldib teha ja kui see, mida ma teen, meeldib ka teistele, siis mul on väga hea meel. Teen seda parasjagu nii palju, et sellest endiselt rõõmu tunneksin.”

Aw stuffi' tegemistel saad silma peal hoida Instagramis.

Jaga meiega oma koroonaaja kõige positiivsemat lugu ja võida Rademari kinkekaarte! Lugusid ootame aadressil [e-mail]. Loe rohkem SIIT!