Eesti Haigekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust selgub, et varasemaga võrreldes on suurem hulk Eesti elanikke rahul ka perearstiteenusega, riikliku tervishoiuteenusega ja arstiabi kättesaadavusega.

Tervishoiusüsteemiga rahulolu on eelmise kolme aasta jooksul stabiilselt kasvanud. Kui veel 2018. aasta uuringu järgi olid tervishoiusüsteemiga rahul 58 protsenti Eesti inimestest, siis viimaste andmete järgi nõustub väitega 64 protsenti inimestest. Tunamullusega võrreldes on rahulolu tervishoiusüsteemiga kasvanud kaheksa protsendi võrra.

Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul kujutas koroonapandeemia algusaasta tervishoiusüsteemi jaoks suurt proovikivi. „Raske aasta pani kindlasti meid kõiki enam mõtlema tervishoiutöötajatele, nende igapäevastele väljakutsetele ja pingelisele tööle, samuti hindama nende tööd vääriliselt,“ ütles Laane ning lisas, et see väljendub ka rahulolu-uuringu tulemustes.

Arstiabi kättesaadavust peab heaks või pigem heaks 62 protsent Eesti elanikest, mis on kõrgeim tulemus alates 2011. aastast. Võrreldes mullusega on rahulolu tõusnud neli protsenti. Keskmisest enam (62 protsenti) on rahulolevaid meeste, eestlaste, 15‒24-aastaste ja vanemate kui 75-aastaste seas, samuti Lääne-Eesti elanike hulgas. Kriitilisemad on naised, muu rahvuse esindajad, 35‒49-aastased inimesed ja Põhja-Eesti elanikud.

Teiste teemade seas käsitleb uuring ka rahulolu riikliku tervisekindlustusega. Sellega on rahul kolm neljast Eesti elanikust. Võrreldes eelmise aastaga on rahulolu paranenud üheksa protsendi võrra. Laane hinnangul on selle põhjus kindlasti ravirahastuse läbipaistvus, avatud suhtlus ja uued teenused. „Eelmine aasta tõi meile näiteks kaugvastuvõtud, uued patsiendisõbralikumad raviteekonnad ja laiema digiregistratuuri kasutuse,“ loetles Laane.

Eesti elanikud peavad haiguste ennetamisel kõige olulisemaks aktiivset ja liikuvat elustiili ning tervislikku toitumist. Neid märksõnu nimetas küsitletuist vastavalt 92 ja 88 protsenti. Lisaks neile peetakse tähtsaks suitsetamisest loobumist, regulaarset tervisekontrollides käimist ja alkoholitarbimise piiramist.

Eesti Haigekassa ja Kantar Emori tehtud uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike hinnangud pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2020. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1288 inimest.