Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütles, et kaks Austria juhtumit, kus üks vaktsiinisaaja suri ja teisel tekkis kopsutromb, juhtusid samal päeval ühes vaktsineerimise keskuses. Ta lisas, et on väga vähe tõenäoline, et tegemist on kvaliteediprobleemiga, kuivõrd seda partiid on kokku üle miljoni doosi ja suur osa on juba kasutatud.

"Meil ega Euroopas, peale Austria, ei ole tõsistest kõrvaltoimetest teatatud," märkis Kiisk.

Eesti perearstide seltsi juht Le Vallikivi sõnas, et perearstid on valmis vaktsineerima palju rohkem kui praegu, kuid mure seisneb vaktsiinide nappuses, eriti on kehv seis vaktsiinidega, millega saaks süstida 70-aastaseid ja vanemaid, sest AstraZeneca vaktsiiniga neid süstida praegu ei tohi.

"Loodame, et Eestis leevendab AstraZeneca vanusepiiri", lausu Vallikivi ja lisas, et nii on teinud paljud teised Euroopa Liidu riigid.

Minister Tanel Kiik ütles, et valitsus toetas lisalepingu tegemist Pfizer/BioNTechiga, et jõuda kiiremini kõige ohustatuma riskirühma vaktsineerimiseni.

Et viimasel nädalaga on nakatunute kasv olnud vanemaealiste hulgas, tuleb Kiige sõnul olla endiselt valvas, eriti arvestades, et nakatunuid on lisandunud ligi 10 tuhat. "Täna on haiglaravi vajadus kõrge, see on nii ka märtsi keskpaigas," märkis ta.

Kiige sõnul kehtivad ranged piirangud vähemalt 11. aprillini, kuid ühiskond peab olema valmis piirangute pikendamisega.

Nakatumiskordaja on 1,25 pealt langenud 1,07 peale, kuid Kiige hinnangul ei ole põhjust rõõmustada enne, kui see on langenud alla ühe.