Kaitseministeeriumi uus arengukava keskendub relvastusele, olukorrateadlikkusele ja tsiviilühiskonna toetamisele

Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas kaitseministeeriumi arengukava aastateks 2022-2025, milles nähakse ette uue relvastuse soetamine, meremiinide ja rannikukaitse süsteemi kasutusele võtmine ning liikursuurtükkide juurutamise jätkumine. Lisaks arendatakse kaitseväe juhtimisvõimet, paraneb olukorrateadlikkus, sh NATO nõuetele vastava mereseire osas ning arendatakse taktikalist sidesüsteemi.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on oluline, et uue arengukava raames suudaksime hoida praegu olemasolevaid võimeid, aga arendad ka uusi. „Siin on heaks näiteks merekaitse tugevdamiseks tehtavad sammud, kus meil on olnud mitmeid vajakajäämisi ning milles teeme Eesti ja liitlaste investeeringute abil märkimisväärse arenguhüppe parema olukorrateadlikkuse, side ja kaitstuse saavutamiseks. Samuti oleme alustamas nö tuleviku mereväe projekti, mis peaks suunama Eesti ja ka teiste riikide merevägede nägu 10-15 aasta pärast,“ lisas Laanet.

Laanet märkis, et kaitsevalmiduse arendamine on pikaaegne protsess, mille pausilepanek mõjutaks meie julgeolekut aastakümneid. „Tahame uue arengukavaga arendada samuti neid võimeid, millega saame ka tsiviilühiskonnale kriisides toeks olla,“ lisas Laanet, kelle sõnul plaanitakse välihaigla lahendused välja arendada nii 1. kui 2. jalaväebrigaadi juures.

Üks kaitseväe välihaiglatest oli kasutusel eelmisel kevadel Saaremaal toetamaks sealse haigla hakkamasaamist koroonaviirusega. Välihaigla komplekteerimisel on suures osas kasutatud Eesti ettevõtjate pakutavaid lahendusi. Kaitseministeerium toetab nelja-aastasel perioodil Eesti kaitsetööstuse arengut ja kaasrahastab ettevõtete kõrge ekspordipotentsiaaliga teadus-arendusprojekte 3,2 mln euroga.

2019. aastal suunas kaitseministeerium kaitsehangetesse, taristusse, IT-teenustesse, kinnisvarahaldusesse, sisse ostetud toitlustusteenusesse ning erinevatesse majanduskuludesse kokku ligi 338 miljonit eurot koos käibemaksuga. 53% ehk üle poole sellest rahast läks Eesti majandusse. Ka uue arengukava perioodil hangitakse hinnanguliselt rohkem kui pool teenustest ja toodetest kodumaistelt ettevõtetelt.

Uue arengukavaga on plaanis kasutusele võtta uued käsitulirelvad, kuulipildujad, tankitõrjeraketikompleksid, tankitõrje granaadiheitjad, snaipripüssid ja miinipildujad.

Arengukava raames suurendatakse investeeringuid kaitseliidu baasil formeeritavate maakaitse üksuste relvastusse ja varustusse. Kaitseliidu iga-aastane tegevustoetus ulatub 2025. aastal 43,7 miljoni euroni, millele lisanduvad maakaitseüksustele tehtavad hanked. Jätkatakse põhimõttega, et kaitseliidu põhjal formeeritavate üksuste varustamine toimub samaväärselt sarnaste ülesannetega kaitseväe üksustega.

Lisaks juba mitmetele täielikult varustatud üksustele saavad selle arengukavaga kogu ulatuses varustatud tagalapataljonid, pioneeripataljonid ning sõjaväepolitsei kompanii.
Suuremahulisematest hangetest soetatakse transpordivahendeid. Samuti parandatakse sõdurite kaitstust (killu- ja kuulivestid, öövaatlusseadmed, dekontamineerimisvahendid) ja soetatakse lasermatkeseadmed, mis võimaldavad piiratud väljaõppetingimustes kompaniitasemel üksustel realistlikult ja tõhusalt kokku harjutada.

Endiselt pööratakse tähelepanu piisavate laskemoonavarude tagamisele. Aastatel 2022-2025 investeeritakse laskemoona 135 mln eurot, millele omakorda lisandub täiendavalt riigi kaitseinvesteeringute programmi iga-aastased vähemalt 20 miljonit eurot.

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ja nende saavutamiseks kuluvaid ressursse, mille määramisel lähtutakse riigikaitse arengukavast, kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ning NATO väevõime-eesmärkidest.