Vähemalt ühe doosi on saanud üle 100 000 inimese

Käesoleva nädala jooksul on tehtud 32 661 vaktsineerimist, mida on üle kolmandiku võrra enam kui möödunud nädalal - sotsiaalministeeriumist öeldakse, et vaktsineerimine on juba mõnda aega edukalt tempot üles võtmas.

"Tänahommikuse seisuga on Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritud vähemalt ühe vaktsiinidoosiga 101 452 inimest, neist 43 942 on kaitstud mõlema doosiga. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 145 394 korral," kõlab sotsiaalministeeriumi pressiteates üleüldine statistika. "Selle nädala jooksul on praeguseks tehtud 32 661 vaktsineerimist, mida on üle kolmandiku võrra enam kui möödunud nädalal (+8566)."

Tevise- ja tööminister Tanel Kiik märkis, et COVID-19 vastu vaktsineerimise tempo on tõusujoones olnud juba seitse nädalat ning näitab edaspidise kasvu suhtes potentsiaali.

„Märtsis suurenevad nii Eestisse jõudvad vaktsiinitarned kui perearstikeskuste saadavad vaktsiinikogused. Samuti liitub vaktsineerimise korraldusega üha uusi teenusepakkujaid, sealhulgas erameditsiiniasutusi, et pakkuda vaktsineerimise võimalust nii riskirühmadele kui eesliinitöötajatele,“ ütles Tanel Kiik ning innustab vaktsineerima, naasemaks riigina võimalikult kiiresti tavapärase elukorralduse juurde.

Vaktsineerimismäär kõrgem EL-i keskmisest

Sel nädalavahetusel teevad vaktsineerimisi nii mitmed perearstikeskused ja haiglad kui ka eratervishoiuasutused. Eelolevatel nädalatel jätkub peamiselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste poolt eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine.

COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on Eestis praeguseks 7,63% (Euroopa Liidus keskmiselt umbkaudu 6%). Üle 80-aastaste inimeste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on Eestis keskmiselt 27,1%. Maakondade lõikes on üle 80-aastaste hõlmatus kõige kõrgem Hiiumaal 43,3%, Saaremaal 36,3%, Läänemaal 36,1%, Pärnumaal 35,3% ja Raplamaal 35%.

Aidakem vanemat põlvkonda digimuredega

Lisaks helistamisele saadetakse inimestele teavitusi vaktsineerimisele kutsumise kohta ka riigiportaali eesti.ee kaudu. Seetõttu peaksid kõik inimesed kontrollima, et riigiportaali kaudu laekuvad kirjad oleks suunatud kasutusel olevale e-posti aadressile ja vajadusel oma kontaktandmeid uuendama. Muul juhul ei jõua vajalikud teavitused inimestele kohale. Riigiportaali e-posti aadressi suunamist saab kontrollida riigiportaali teenuses „Teavituste seadustamine“.

Minister Tanel Kiik utsitab nooremaid kodanikke aitama oma vanavanemaid internetis vastavate seadistuste tegemiseks. "On võimalik ka olla n-ö usaldusisikuks ja tellida vastavate isikute volitusel teavitused enda e-mailile, tegemaks kindlaks, et info jõuab vanavanemateni," märkis minister eile Delfile.

Kellele, kuidas, miks?

Haigused ja seisundid, mille tõttu loetakse inimene COVID-19 haiguse raske kulu suhtes väga kõrges või kõrges riskis olevaks ja seetõttu riskirühma kuuluvaks, on määratletud riiklikus immunoprofülaktika ekspertkomisjonis ja loetletud Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaanis. Üle 70-aastased inimesed loetakse riskirühma kuuluvaks kõrge ea tõttu. Haigekassa edastas igale perearstile nimekirja tema nimistu riskirühmast. Alla 70-aastaste riskirühma inimeste nimekirja aluseks olid viimastel aastatel esitatud raviarvetel põhidiagnoosina märgitud diagnoosid ja kasutatud retseptiravimid. Eesmärk on katta riskirühm laialt, et jõuda võimalikult paljude COVID-19 haigusest enim ohustatud inimesteni.

„COVID-19 haigus on ettearvamatu, selle kulg võib olla väga raske ja haiguse pikaajalised tervisemõjud on siiani teadmata. Kõik COVID-19 vastased vaktsiinid kaitsevad raske haigestumise eest, aitavad ennetada haiglaravile sattumist ja vähendada COVID-19 põhjustatud suremust. Vaktsineerides kaitseme nii ennast kui teisi ja aitame vähendada koormust tervishoiule, et võiksime järk-järgult naasta normaalse elukorralduse juurde,“ lisas Kiik. „COVID-19 globaalse pandeemia ületamiseks on vältimatult vajalik, et võimalikult paljud meist vaktsineerimise võimalust kasutaksid.“

Vaktsineerimisi on praeguseks teinud kokku 461 tervishoiuasutust. 44% kõigist COVID-19 vaktsineerimistest on tehtud peremeditsiiniasutustes (kokku 375 perearstikeskust), 38% on tehtud haiglate poolt, õendusabiteenuse pakkujad on teinud 9% ja eriarstiabi teenuse pakkujad 6% kõigist vaktsineerimistest. Selleks, et tulevaste suuremate vaktsiinitarnete korral alustada suuremahulise vaktsineerimisega, ootab haigekassa juba praegu lepingut sõlmima erasektori tervishoiuteenuse osutajad, kellel on eriarstiabi teenuse osutamise tegevusluba.

Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse üle 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis on leitav siit.