Jätkuvalt on inimestel maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sh ühistranspordis

Kohustus kanda maski või katta nina ja suu kehtib avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades (v.a. alla 12-aastastele lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik). Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu.

2+2 reegel kehtib endiselt kõikides avalikes siseruumides

Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. See reegel kehtib muuhulgas näiteks pangakontoris, muuseumis, näitustel, juuksuri- ja ilusalongides, majutusasutuse fuajees, kuid samuti veekeskustes, ujulates, saunades. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Siseruumis asuvas kaupluse müügisaalis, teenuse osutaja teenindussaalis ning kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis on jätkuvalt 50% täituvuse nõue

Kõikides siseruumis asuvates kauplustes, teenuse osutaja teenindussaalides ja kaubandusettevõtte üldkasutatavates ruumides tuleb tagada täituvus kuni 50% ulatuses ning selle 50% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine. Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%, ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+2 reeglit, siis tuleb see 50% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Pärast koolivaheaja lõppu ei toimu koolihoonetes alates 5. klassist ühe nädala jooksul (kuni 7. märtsini) kohapealset õppetööd, et katkestada nakkusahelad. Seega ei või õppijad 1.-7. märtsini üldhariduskoolide õppehoonetes viibida ega seal liikuda.

Piirang ei kehti 1.-4. klassi õpilastele ega siis, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Toitlustusettevõtetes peab alates 22.02 olema tagatud maksimaalselt 50-protsendiline ruumitäituvus. Jätkuvalt kehtib toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades 6+2 reegel. Toitlustus- ja meelelahutusasutused peavad sulgema kohapeal viibivatele külastajatele oma uksed alates 21-st kuni kella 6-ni.

Ühes lauas või grupis võib olla kuni 6 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada. Teenuse osutaja tagab, et ürituse toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 21-st kuni 06-ni üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud.

Meelelahutusteenuse osutaja peab tagama, et klientide arv sisetingimustes ei oleks suurem kui 200 inimest ning välistingimustes 250 inimest.

Välistingimustes peavad inimesed olema hajutatud, st tuleb tagada inimeste vahel kahemeetrine vahemaa. Siseruumides jääb endiselt kehtima 6+2 reegel.

Siseruumis asuv meelelahutusteenuse osutamise koht on näiteks ööklubi, keeglisaal, laste mängutuba jmt. Välistingimustes loetakse meelelahutusteenuseks erinevaid korraldatud tegevusi, näiteks rabamatkad, tünnisaunad.

Statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvatel avalikel üritustel (sh konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid) võib endiselt osaleda kuni 400 inimest. Väljaspool istekohtade ala (nt garderoobid, fuajeed jm) tohib koos liikuda kuni kaks inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Samuti muudeti avalikel koosolekutel ja teistel avalikel üritustel, sh jumalateenistustel ja teistel usulistel talitustel, osalevate inimeste piirarvu: edaspidi võib siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel/avalikel üritustel osaleda 200 inimest ning välistingimustes 250 inimest.

Sarnaselt meelelahutusteenusele tuleb ka välistingimustes toimuvatel avalikel koosolekutel/üritustel tagada osalejate hajutatus. See ei puuduta neid avalikke üritusi ja spordivõistlusi ja -üritusi, millele valitsus on andnud eriloa, näiteks Tartu Maraton.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates vahemikus 22.02-7.03 üldjuhul viibida ei tohi, välja arvatud teatud tingimustel sportimiseks ja treenimiseks.

Nimetatud kohtades tohib viibida vaid majutusteenuse kasutamiseks või sportimiseks/treenimiseks, kui on tagatud inimeste hajutatus, kuni 50-protsendiline täituvus ning desinfitseerimisvahendite olemasolu. Individuaalseks ujumiseks kui sportlikuks tegevuseks on lubatud kasutada neid siseujumisbasseine, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine individuaalseks tegemiseks, nt laps koos vanema või treeneriga.

Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sh Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, samuti puuetega inimeste tegevusele. Ühtlasi ei kehti piirang teenuse osutamise koha omaniku, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud inimeste ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike inimeste suhtes, samuti riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Üldkasutatavaid saunu võivad kasutada need inimesed, kellele on pesemisvõimalus vältimatult vajalik isikliku hügieeni tagamiseks. See puudutab inimesi, kel puudub pesemisvõimalus.

Huviharidus ja -tegevus, täiendkoolitus ja -õpe, sport ning noorsootöö peab vahemikus 22.02-7.03 siseruumides toimuma individuaalselt. Rühmaviisiline tegevus siseruumides, sh rühmatrennid, ei ole lubatud.

Õues sportimisel ja treenimisel ning noorsootöö, huvitegevuse ja -hariduse, täiendkoolituse ja -õppe läbiviimisel peab olema tagatud, et rühmas oleks kuni 50 inimest ning inimeste koguarv ei tohi ületada 250. Tagada tuleb, et kuni 50-inimeselised rühmad ei puutuks kokku teiste rühmadega.

Siseruumides on alates 22.02 lubatud üksnes individuaaltegevus või -treening. Sealhulgas on lubatud juhendajaga või (sparringu)partneriga treeningud ning tieste inimestega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Seega on lubatud näiteks personaaltreeneriga treeningud, aga ka treeningud kahe individuaalsportlase vahel (ilma treenerita), nt reketialad (tennis, sulgpall, lauatennis jmt).

Koolitusi tohib korraldada samuti ühe koolitaja ja ühe koolitatava vahel või distantsilt, nt video vahendusel.

Piirang ei puuduta neid 1.-4. klassi õpilasi, kel on lubatud viibida õppehoones ja kes õpivad ühes klassis. Samuti ei laiene piirangud lasteaiarühmadele, kes igapäevaselt teineteisega kokku puutuvad, professionaalsele sporditegevusele, sh Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele ja riigi sõjalise kaitsega ning siseturvalisusega seotud tegevusele. Ühtlasi ei kohaldata piiranguid puuetega inimeste tegevustele, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel tohib osaleda kuni 250 inimest ja tuleb tagada nende hajutatus. See ei puuduta valitsuselt loa saanud üritusi, näiteks Tartu Maratoni korraldamist.

Sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistri- ja esiliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid. Teiste spordivõistluste ja liikumisürituste, nt sõpruskohtumised või harrastusspordivõistluste, korraldamine siseruumides lubatud ei ole. See piirang ei puuduta 1.-4. klasside õpilasi, kes võivad viibida õppehoones.

Pealtvaatajaid võistlustele ei lubata. Samuti peab ürituse korraldaja tagama, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kell 22.00-6.00.

Eneseisolatsioon

Lähikontaktsetele kehtib 10-päevane eneseisolatsioonikohustus. Soovi korral on võimalik minna 10. päeval testima. Info selleks saab kas robotkõnelt, Terviseameti poolt saadetud SMSi või e-kirja kaudu.

Jätkuvalt kehtib 10-päevane eneseisolatsiooninõue Eestisse sisenemisel riskiriikidest. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist või viivitamata Eestisse saabumise järel ning kuuendal päeval teha kordustest. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Kui mõlema eelnimetatud testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva. Info riikide kohta, kust saabujate suhtes rakendatakse liikumispiirangut ning kelle kodanikel ja elanikel tuleb läbida testimine, avaldatakse välisministeeriumi kodulehel.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada.

Üle piiri Eestisse saabujale, kes on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise, ei kohaldata erandina 10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.