"Ma olen harva sõnatu, aga praegu olen küll..."
Sellise tagasihoidlikkusega seisis koosolekuruumis, lillekimp käes, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja võttis vastu õnnitlusi kolleegidelt ning Ekspress Grupi juhtkonnalt. Vahetult enne oli ta saanud kirja ja lugenud selle ka ette: president tunnustab teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Teenetemärgi pälvimine tuli peatoimetajale tõeliselt ootamatult. Ta oli ise viimased päevad tundnud suurt huvi, kuidas toimetus teenetemärkide saajate kajastamiseks ette on valmistunud, kuid et ta ka ise selles nimekirjas saab olema, ta ei teadnud. Konspiratsioon saladuse hoidmiseks ja üllatusmomendi suurendamiseks eeldas isegi seda, et kavalusega tuli Soonvaldilt enne teenetemärkide saajate väljakuulutamist ka tema mobiiltelefon kätte saada, et talle ükski infokild varem ei lekiks.
Soonvald alustas tööd ajakirjanduses 1997. aasta sügisel, kui asus tööle Sõnumilehe spordiajakirjanikuna. Juba aasta hiljem sai temast kõigest 25-aastasena Sõnumilehe peatoimetaja. Sealt edasi töötas ta lehtede ühendamise järel SL Õhtulehes, siis 2009. aastal jätkas juba Delfi peatoimetajana ning 2012. aastast ka Eesti Päevalehe peatoimetajana. Presidendi kantselei tunnustabki teda kui "meediaettevõtluse edendajat, kes on panustanud pikaajaliselt Eesti ajakirjanduse ja digitaalse meedia arengusse".
