Teie olete seni rääkinud, et hoiate koole lahti seni, kuni vähegi võimalik, aga Tanel Kiik ütles just, et pärast vaheaega lähevad gümnaasiumiõpilased ja tudengid tõenäoliselt distantsõppele. See on nüüd mingi normaalne kommunikatsioon või?

Valitsuskomisjon sai täna teadusnõukoja ettepanekud, kuidas nakkuskordajat alla saada. Nakatumine on jõuliselt kasvanud ja see on väga murettekitav. Me peame midagi tegema. Teadusnõukoda tegi ettepaneku kõik lapsed pärast koolivaheaega üheks nädalaks distantsõppele suunata ja siis lasta piirkondadel otsustada, kas jääda edasi distantsile.

Teadusnõukoda ütles, et pange nädalaks kõik kinni ja teie otsustasite valitsuses, et ainult gümnaasiumiaste ja üliõpilased?

Ei, tegelikult ei jõudnud me üldse selle arutelu juurde. Jätkame seda neljapäeval.

Oot, kuidas, Kiik ajas jama või? Ta on selles teemas kõige informeeritum minister, ja nüüd ei rääkinud õigust või?

Me olime koos Tanel Kiigega ühel koosolekul. Usun, et siin on väike kommunikatsioonihäire. Usun, et Tanel tahtis öelda seda: valitsuse prioriteet on olnud ja on ka praegu hoida võimalikult kaua koolis eelkõige väikesi lapsi. Teadusuuringute ja praktika põhjal teame, et see on oluline. Ja lõpetavaid klasse, üheksandat ja kaheteistkümnendat. Arvan, Tanel tahtis öelda, et eelistatud on distantsile saata vanemaid õpilasi.

Tanel tahtis öelda, see kõlab...

Te küsige Taneli käest, mida ta tahtis öelda.

Kuula siit.

Esimesel võimalusel. Täna ei sündinud otsust sulgeda mõni kooliaste? See võib sündida, kui valitsuskabinet koguneb?

Neljapäeval koguneb valitsuskabinet ja siis me langetame tõenäoliselt otsused. Täna arutasime eri variante. Teadusnõukoda tegi head tööd. On teada, et ka seal on väga erinevaid seisukohti. Komplekslahendus, millega nad välja tulid, oli päris tasakaalustatud.

Mis sisaldas koolid-kinni-ettepanekut?

Mis sisaldas ettepanekut koolid nädalaks igal pool ühtemoodi kinni panna. Olen rääkinud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti ja Tartu linnapea Urmas Klaasiga. Tartu kriisikomisjon ja linnapea arvavad, et nemad paneksid lapsed pärast koolivaheaega nädalaks distantsõppele. Seal on lasteasutustes kõige rohkem koldeid hetkel. Tallinna linnapea arvas, et Tallinnas piisaks hajutatud õppest ja hübriidõppest. Minu ettepanek on läheneda piirkonniti. Kuidas me otsustame, saab näha neljapäeval. Igal juhul on eelistus, et väikesed oleksid koolis ja lõpuklassid saaksid eksamiteks valmistuda.

Linnapeadel on arvamus, teadusnõukoja liikmetel, igal ministril. Valitsusena peate kujundama ühtse seisukoha, aga kui see pole vastavuses nõukoja omaga, teeb Andres Merits teid uuringutele viidates pulbriks.

Oleme aasta jooksul korduvalt näinud, et kui saadame lapsed distantsõppele, siis läheb nakkuskordaja alla. See on nakkuse leviku tõkestamiseks suurepärane meede. Kui koolid lahti teeme, hakkab nakkus uuesti levima.

Siin hakkab äkki toimima see argument, et kõigi soovijate vaktsineerimiseni on kõigest paar kuud, äkki tasuks ära kannatada?

Ei, ma ei arva, et peaks ära kannatama. Peame seisma selles eest, et laste haridus oleks võimalikult hästi tagatud. OECD ja Maailmapank on teinud uuringudi kevadise distantsõppe baasilt, mis ütlevad, et laste mahajäämus võib olla pool kuni kolmveerand aastat. PISA tulemustes oleme tänaseks kaotanud 16 punkti, mille suurusjärk on pool õppeaastat. Distantsõppel on pikaajalise reaalse mõjuga tagajärjed. Ma ei ütle, et ei tohi mingil juhul koole distantsile saata, aga see peab olema väga hästi argumenteeritud ja teadlikult tehtud otsus.

Kuivõrd arvestavad need uuringud Eesti eripäraga? Me ise arvame, et distantsõppega on kehvasti, kuid muu maailma võrdluses pole see tänu e-riigile ehk nii?

Need on üldised uuringud. Usun, et meie tulemused on paremad. Eesti õpetajatest pooled ütlevad, e distantsõpe ei ole sama tõhus kui kontaktõpe. Eri uuringud toovad välja, et 30 protsenti tänastest õpilastest on õpiraskustega. Peame arvestada, et õpiraskustega õpilaste arv on kasvanud. Koolijuhid ja õpetajad näevad seda jooksvatest hinnetest.

Olete väitnud, et õpiraskustega õpilaste arv on distantsõppe pärast kahekordistunud. Missuguste uuringute põhjal te seda väidate?

See on Tallinna ülikoolis õpetajate hinnangu põhjal tehtud uuring.

Kust seda lugeda saab?

Ma ei teagi, kas see on avalik. Mulle toodi kokkuvõte sellest uuringust.

Nõnda nagu kaugtöö on tulnud, et jääda, oleme ehk distantsõppe kogemusest liiga vähe õppinud? Miks peaks sellesse tingimata suhtuma kui millessegi ajutisse?

Distantsõpe on tulnud, et täiendada kontaktõpet. Kui 30% on distantsõppe ajal õpiraskustes, siis teine 30% jällegi õpib kiiremini ja paremini. Umbes 40 protsendil pole eriti vahet. Nii et arvestatavale hulgale õpilastele sobib distantsõpe. Pikaajalistes plaanides on meie eesmärk see, et õppimine muutuks järjest personaalsemaks, digilahenduste kasutamine aitab õpiteid individuaalsemaks muuta. Startup-kogukondadel on suur huvi haridusse investeerida, me teeme nendega koostööd.

Missugused on mahajäänute aitamise plaanid?

Eelmisel nädalal tutvustasin valitsusele haridusministeeriumis välja töötatud kriisist väljumise strateegiat. Meil on välja töötatud eri temaatilised kursused lastele, kellel on mõni teema jäänud katmata. Võimalik on võtta ka ainepõhiseid kursusi. Koostöös koolidega pakume eri võimalusi. Juba eelmisel aastal oli 23 000 last õpilaagris, kus meelalahutus ja õppimine oli seotud.

Vanasti öeldi selle kohta suvetöö. Suvetöö koos lõbustustega?

Kui te saadate lapse suvel teaduslaagrisse, siis ta ei tunne, et see on suvetöö. See ongi väga põnev.

Aga sisuliselt järeleaitamine?

Jaa, just nimelt. Ka eksameid tuleb teha just selleks, et tuvastada, kus lüngad on.

Kaja Kallase soovi hoida ühiskonda võimalikult avatuna on Twitteris juba kokku võetud umbes nii, et surmad on okei, kui see on majandusliku heaolu teenistuses. Ma ei jaga sellise kokkuvõtte aluseks olevat emotsiooni, aga leian, valitsus peab suutma kõnelda ka nendega, kes nii mõtlevad. Mida te neile ütlete?

Ma ei ole kunagi öelnud, et koolid peavad tingimusteta lahti olema. Kui on vaja, saame hakkama ka distantsõppega. Olen öelnud seda, et distantsõppele minek peab olema hästi põhjendatud. Praeguste numbrite juures on arusaadav, et me seda kaalume. Uuringud näitavad, et ohutunne ühiskonnas on langenud, sellal kui numbrid kasvavad. 40 protsenti lähikontaktseid, kelles iga kümnes on tõenäoliselt koroonahaige, ei muuda oma elus mitte midagi. Me võime igasuguseid reegleid kehtestada, aga kui neist kinni ei peeta...

Kelle tegemata töö see on, et ei peeta?

Eks seda ühiskondlikku väsimust on näha igal pool maailmas, inimesed on isegi tänavale tulnud. Seda on tugevasti tunda ka koolides. 75% õpetajaid ütleb, et nad on ületöötanud.

Vastamata jäi küsimus, mida öelda neile, kes võtavad uue valitsuse poliitika kokku nii: las nad surevad, peaasi, et majandus ei saaks kahju?

Nii see kindlasti ei ole. Kui meil on üldine nakatumine tõusutrensid, siis surmadega on olukord muu Euroopaga võrreldes hea.

Viis kuni kümme inimest päevas ei ole midagi, millega peaks harjuma.

Loomulikult ei ole. Sellepärast me kaalumegi piiranguid, et nakatumine tagasi tõmbaks.

Võib juhtuda, et kui te praegu koole kinni ei pane, olete sunnitud seda tegema lõpueksamiteks valmistumise ajal. Olete sellele mõelnud?

Loomulikult. Olen võrdlemisi kindel, et me ei tule neljapäeval valitsuskabinetist välja öeldes, et me ei teinud ühtegi piirangut. Numbrid näitavad, et on vaja astuda samme, ja ma usun, need me astume, tõenäoliselt ka haridusvaldkonnas. Küsimus on, millises mahus. Olukord on murettekitav ja sellele on vaja reageerida.

Teie olete öelnud, et enne koole piiratagu meelelahutust. Ent sellega on lihtne vaielda: mis mõte on restoranide kinnipanekul, kui viirus levib eelkõige kooliealiste seas?

Minul on jälle keeruline öelda õpilastele: kooli te minna ei tohi, aga igale poole mujale võite minna. Usun, et kui ka koolid lähevad distantsõppele, siis saame seda teha paindlikult, nii et konsultatsioonid jäävad ja haridusliku erivajadusega lapsed saavad kooli minna.

Mulle tundub, et paljude inimeste eest valitsus ei mõista olukorra tõsidust. Mida öelda neile?

Olukord ongi väga tõsine. Samas on ohutunnetus kahanenud. Need kaks aja võiksid käia koos.

Kuidas need kaks korrelatsiooni viia?

(Ohkab.) Endise kommunikatsiooniinimesena usun rääkimisse ja selgitamisse.

Kes peab seda tegema?

Seda ei saa teha üks minister või ainult valitsuse liikmed. Teadusnõukojal on oma roll, mida nad on tublilt täitnud. Tervishoiutöötajatel. Ühiskondlik väsimus...

Milles see teie meelest seisneb? Lugesin Postimehes Kenn Konstabeli kirjutist, mis näitab, et väsinud ei olda mitte piirangutest, mida Eestis õigupoolest ju polegi, vaid pigem sellest, et viirus ei anna järele. Stressi tekitab see, et pole teada, millal see olukord ükskord lõpeb.

Nii on. Pidev ebastabiilsus tekitab stressi, turvatunde puudumine. Osa inimesi järgib pingsalt reegleid ja on mures, ning teised, kelle meelest pole piiranguid vaja ja maski ei pea kandma. See ei ole ainult Eesti probleem.

Mulle on räägitud, et mõnes koolis maskikandmist ei nõuta, sest kool polevat avalik ruum. Olen seni teadnud, et koolis peab maski kandma, kas olen valesti aru saanud?

Et teha seda seaduse järgi kohustuslikuks, peaksime seadust muutma. Haridusministeerium on saatnud koolidele juhise, mis ütleb, et maskikandmine on rangelt soovituslik.

Kuidas on nii, et koolivormi ja vahetusjalanõud saab teha kohustuslikuks, aga maski ei saa?

Aga kui vahetusjalanõud on kohustuslikud, kas me siis sellele lapsele haridust ei anna, kes tuleb välisjalanõudega?

Tean oma laste pealt, et sellisel juhul tuleb neil päev otsa sokkides käia.

Tallinn on siin olnud tubli ja ütles kiiresti, et koolis peab kandma maski. Koolipidajana on tal see õigus.

Kool saab maski kohustuslikuks teha, aga teie ei saa?

Meie peame selleks seadust muutma. Koolipidajal on õigus anda koolile juhiseid. Ka Tartus on maskide kandmine koolis laialdaselt levinud. On piirkondi, kus seda ei peeta oluliseks. Olen mõelnud, kas peaksime selle arutelu uuesti avama: kas kehtestada maskikandmise kohustus selleks, et hoida koole lahti? Väga paljudes Euroopa riikides on maskikandmine kohustuslik. Belgias lähevad viieaastased lapsed maskis bussi peale.

Mida teha õpetajatega, kes kannavad maski lõua all ja visiiri nagu nokamütsi? Olen selliseid pilte näinud hulgi.

Seda on kurb kuulda, õpetajad on ju eeskujud. Mina ei ole selliseid pilte näinud.

Olete esitanud eduloona seda, et 60 protsenti õpetajaid on vaktsineerimisega nõus. Kuid tegemist on ju katastroofiga, õpetajad peaksid olema kõige edumeelsem seltskond?

Usun, et see protsent kasvab. Nimekirjad täienevad pidevalt.

Vene koolide statistika on nii õudne, et seda te ei avalikusta?

Jah, eesti- ja venekeelsetel koolidel on väga suur erinevus. Täiesti kindlasti peab tegema suunatud kommunikatsiooni venekeelsete koolide õpetajatele. Püüame venekeelseid meditsiinitöötajaid saada tegema selgitustööd.

Samas, õpetajad saavad Asta Zenecat, mille kaitsevõime ongi ainult 60-70 protsenti, nii et osalt on nende tõrksus ka arusaadav?

Ma ei tahaks sel teemal sõna võtta, aga mul on meeles, et Astra Zeneca on efektiivsem just noorte inimestel puhul.

Twitteris on asjad kokku võetud nii: kooli ja lasteaiaõpetajad peavad nüüd 24/7 valmis olema, tuleb kõne, jätad lapsed sinnapaika ja jooksed. Miks pole korralikku kava, et igaüks teaks, millal tema kord on?

Mul oleks väga hea meel, kui esitaksite selle küsimuse sotsiaalministeeriumile, kes vastutab vaktsineerimise korralduse eest, sealhulgas haridustöötajate vaktsineerimise eest. Arutame seda kindlasti neljapäeval. Selge on, et vaktsineerimise tempo ei rahulda, see peaks olema kiirem. Tänagi oli valitsuses juttu, et koolivaheajaga võiks kõik õpetajad ära vaktsineerida. Usun, et praegu on tegu käimalükkamise raskustega ja järgmiseks nädalaks on sotsiaalministeeriumil plaan paremini välja töötatud.

Kas pooldate eliitvaktsineerimist?

Sellised otsused peab tegema vaktsineerimise juhtkomisjon.

Kui Liina Kersna laseks end siin stuudios süstida, kas sellest oleks kasu?

Arvestades seda, et minu abikaasa on selges riskirühmas, usun, et ühel hetkel jõuab vaktsineerimine ka minuni – seda siis, kui järjekord minuni jõuab.

Kas Vahur Kersna on süsti kätte saanud?

Ei ole, tänan küsimast.