Samas kuna kodus on üks alla aastane, siis nii pea jaksu veel pisema beebi jaoks küll ei oleks.

Siiski jäin mõtlema, et mis on need asjad, mis minus on muutunud teise lapsega.

Vanker

Esimene suur muutus oli seoses vankriga. Esimese lapsega oli mul kindel arusaam, et peab ostma uue vankri ja just teatud tüüpi. Tahtsin suuri õhkrattaid, head vedrustust, suurt vankrikorvi jms. Teise lapse tulekuga aga kõik risti-vastupidi. Mida kompaktsem ja kergem, seda parem. Ka ei tundnud enam vajadust uue vankri järgi, sest järelturul võib igasugu pärleid leida kui piisavalt vara asjaga tegelema hakata. Praeguse valikuga olen väga rahul.

Kandmine

Teine suur avastus mu jaoks oli kandmisvahendid. Esimese lapsega olin igasugu kandmiskottide ja -linade vastane. Arvasin, et need on kahjulikud lapse seljale ja kõige parem on kui laps saab rahus magada. Teise lapse tulemisega avastasin, et vankriga igale poole ei pääse ja kui pääseks, siis oleks see ebamugav. Palju lihtsam oli laps panna linasse ning siis kanda teda enda vastas. Laps oli rahulikum ja minul vabam elu. Ka nüüd kui beebi on rahutu, panen ta linasse ja saan oma asjad aetud. Tema aga naudib seda lähedust. Pean siiski tunnistama, et beebi pole igapäevaselt linas olnud. Pigem loetud korrad kuus. Ülejäänud aja üks vankris või siis kodus tegelusmatil. Nüüd on mul kodus nii lina kui kandmiskott ja ma olen väga rahul nendega. Sain teada ka seda, et kõik kotid pole universaalsed ning lapsi tuleb siduda nii kõrgele, et saab neile vabalt musi teha.

Viiplemine

Kolmandaks on uus avastus beebiviiplemine. Mäletan suurema ajast, kuidas need sõnad ei tahtnud üldse tulla ja oli nii palju nuttu seetõttu, et ta ei saanud end arusaadavaks teha. Nüüd siis saab äkki kergemini suhelda? Lootus ju on, sest temaga me neid viiteid õpime ja kui kunagi aeg õigel maal, siis äkki saame viibeldes suheldud. Loomulikult ei tähenda see seda, et verbaalsele suhtlusele rõhku ei pane, aga alustuseks on viipamine hea valik.

Mähkmed

Neljandaks riidest mähkmed. Fantaasiamaailmas kujutasin ma ette, kuidas minu laps hakkab olema vaid riidest mähkmete kasutaja. Lugesin tunde ja tunde pesemisrutiinide kohta ning uurisin erinevaid mähkmeid. Koju sai samuti ostetud erinevaid proovimiseks ning müüdud ära need, mis üldse ei sobinud. Praeguseks pean siiski tunnistama, et olen osalise ajaga riidest mähkmete kasutaja. Peamiselt seetõttu, et see pesurutiin on nii tüütu. Eelpesu ja põhipesu ning need peavad olema teatud pikkuse, pesuvahendi kogusega ja temperatuuriga ja soovitavalt võiks masinas olla piisavalt riideid, mis siis tagaks hõõrdumise. See aga eeldab, et mul peaks olema kodus räme kogus mähkmeid, sest muidu peaks lisama pesu sisse riideid, mis kannataks pesta 60 kraadiga. Enamus ei kannata. Äkki olen lihtsalt vähe süvenenud asjasse, aga osaliselt kasutamine on just see, mis minu rutiini sobib.

Geelid

Viimaseks igemegeelid. Kui esimese lapsega sai proovitud, siis nüüd enam mitte. Geeli liigsel manustamisel võivad beebile tekkida neelamisraskused, kuna tuimestab kurku. Suurem efektiivsus valu vastu on siiski valuvaigistil ja neid geele ma ei usu. Kindlasti on olemas emasid, kes väidavad, et need on kulda väärt, aga senine kogemus ja kuuldu kohaselt tuleb tõsise valu puhul ikka valuvaigisti järgi haarata.

Jaga
Kommentaarid