Poliitilise korruptsiooniga võitlemiseks pakkus Kallas ühe lahendusena, et erakonnad saaks rahastust ainult riigieelarvest, et vähendada survet annetusteks. Samas nentis ta, et riigieelarve olukorda arvestades pole see võimalik ning seega peaks Eestis kui liberaalses riigis olema annetuste kaasamine võimalik.

Teise konkreetse sammuna poliitilise korruptsiooniga võitluses oleks peaministri sõnul Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) pädevuste tõstmine. See tähendab, et komisjonil võiks erakondade tulude kõrval pidada järelvalvet ka erakondade kulutuste kohta.

Kallas täpsustas, et kui konkurendi kulud valimisreklaamidele on teisest klassist, siis tekib paratamatult küsimus, kuidas on kõrge nõudluse ajal võimalik asju teistest odavamalt saada. "Nii et tegelikult pädevus kulusid kontrollida oleks see, mis minu meelest aitaks sellega ka tegeleda," sõnas ta.

Peaminister ütles ka seda, et ei toeta mõtet kampaaniate mahu piiramise kohta. "Kui me seame mingi lae, siis tegelikult leitakse võimalusi sellest mööda minna ja sellega me seda eesmärki ei saavuta."

Kallas ütles, et soovib poliitilise korruptsiooni teemat arutada kõigi riigikogus esindatud erakondadega. Võib-olla on konsensuse saavutamine liiga ambitsioonikas eesmärk, aga vähemalt kvalifitseeritud enamusega võiksid sellised otsused olla vastu võetud, sest see puudutab meid kõiki. Ja kõik peaksid olema võrdselt pardal, mitte ainult koalitsioon, vaid ka opositsioon."