Isamaa Parempoolsete liikmeühendus saatis Isamaa ja Keskerakonna riigikogu fraktsioonidele avalduse, kus kutsuti abieluküsitluse eelnõud riigikogu menetlusest tagasi võtma.

Parempoolsete juhatuse liikme Kaido Kuke sõnul on Parempoolsed korduvalt toonud välja, et rahvaküsitluse korraldamine sellisel ühiskonda polariseerival teemal tekitab teravat konflikti ja on ohuks riigi stabiilsusele. "Abieluküsitluse esimest vaatust näeme me täna Toompeal, kus rahvaküsitluse eelnõu ümber toimuv palagan riigile kuidagi au ei too. Kui eelnõuga edasi minna ja rahvaküsitlus korraldada, siis teise vaatusena kandub konflikti teravik parlamendist ühiskonda. Hiljuti nägime USAs, kuhu see välja viia võib," ütles Kukk.

Parempoolsete hinnangul on ainuõige võtta eelnõu menetlusest tagasi. "Perekonnaseaduse muutmine on ja jääb riigikogu pädevusse, kuid reaalsus on, et parlamendi praeguses koosseisus abielu mõiste muutmiseks laiapõhjalist konsensust pole," ütles Kukk.

Parempoolsete avaldus Isamaa ja Keskerakonna fraktsioonidele

"Lugupeetud Isamaa ja Keskerakonna fraktsiooni liikmed

Algusest peale on olnud selge, et abielureferendumi initsiaatorite tegelik eesmärk on Eesti esindusdemokraatia devalveerimine, ühiskonna polariseerimine ja konflikti õhutamine. Hiljutised sündmused USA pealinnas näitasid ilmekalt, kuhu võib viia enamuse-vähemuse pidev vastandamine polariseerivatel teemadel. Targem on õppida teiste kogemusest ning Eestis rahva lõhestamisega rohkem mitte eksperimenteerida.

Riigikogus abielureferendumi menetlusel toimunu on ühtviisi piinlik ja ohtlik. Obstruktsioon on üks osa parlamentaarse debati võtetest, mida ei saa opositsioonile ette heita ja mida on Eestis varemgi kasutatud. Küll on täiesti lubamatu mängida Eesti julgeolekuga, isegi, kui selle teo toime pannud reformierakondlastest rahvaesindajaid olid lihtsalt lühinägelikud. Refomierakond on osutunud "kasulikuks idioodiks" perekond Helme küünilises mängus eesmärgiga järjekindlalt õõnestada Eesti
inimeste usaldust oma riigi institutsioonide vastu.

Juhtivad riigiõiguse eksperdid, viimati näiteks Riigikohtu endine esimees Uno Lõhmus, on jõudnud järeldusele, et kavandatud kujul rahvaküsitluse korraldamine ei too kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi ehk referendumi korraldamine on sisutu ettevõtmine. Küll saavad sisutühjal rahvaküsitluses olema poliitilised tagajärjed, mille haavu peab lakkuma veel pikka aega, sõltumata sellest, mis on referendumi tulemus.

EKRE on abielureferendumi survestamisel läinud üle piiri ning muutnud riigijuhtumise oma rahva silmis palaganiks. Eelkõige kaotab sellest Eesti riik ja riigi usaldusväärsus ning maine. Parempoolsete hinnangul on Keskerakonna ja Isamaa ülesanne käituda riigimehelikult ja võtta abieluküsitluse eelnõu tagasi, kuni pole veel hilja."