Riik peab loomeinimestele tasuma hüvitiseks üle 3,5 miljoni euro
See on loomeinimestele Euroopa Liidu infoühiskonna direktiiviga ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu 2014.–2018. aastal erakopeerimise lubamise eest saamata jäänud hüvitis.
Kuna riigikohus otsustas jätta kassatsioonikaebused menetlusse võtmata, jõustus sel teisipäeval Tallinna ringkonnakohtu 30. juunil tehtud kohtuotsus, mille kohaselt peab valitsus üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile maksma kokku üle 3,5 miljoni euro viie aasta eest koos viiviste ja menetluskuludega.
Sellele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Valitsus peab ringkonnakohtu otsuse täitma 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates ehk hiljemalt 7. jaanuariks 2021. Kuigi väljamõistetud hüvitis on rekordsumma Eesti riigivastutuse ajaloos, ei ühti see loomeinimeste esindusorganisatsioonide sooviga tagada õiglases summas hüvitis erakopeerimiseks kasutatavate digiseadmete eest. Loomeinimesed ei pea väljamõistetud hüvitist õiglaseks, sest see jääb Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest üle kolme korra väiksemaks. Ei ole selge, kuidas see aitab kaasa Eesti kultuuri säilimisele ja Euroopa standardite järgimisele.
"Eesti loomeinimestel on õigus hüvitisele summas, mis on vähemalt Euroopa Liidu keskmine. Praegu on aga Eestis olev regulatsioon jätkuvalt puudulik ja EL-i õigusega vastuolus ning ei arvesta digiajastuga, mis ongi sundinud loomeinimesed tagantjärgi kohtu kaudu hüvitist nõudma," lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat ja partner Priit Lätt.
"Ka digiajastul peab autoril, esitajal ja fonogrammitootjal olema õigus nõuda loomingu kaitset ja selle loomingu kasutamise eest õiglast tasu," lisas Lätt. Ta selgitas, et meie põhiseadus kohustab riiki järjepidevalt tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning see riigi kohustus "midagi tagada" tähendab riigi aktiivset kohustust midagi teha, sh ka seda, et riik loob tõhusa süsteemi kogumaks isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu, mille kaudu tagatakse Eesti kultuuri säilimine.
Eesti on praegu ainus EL-i liikmesriik, mis ei ole loomeinimestele taganud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima tagantjärele kohtu kaudu nõudmas. Praegu valmistub riigikogu seda viga parandama, sest menetluses on eelnõu, millega muudetakse erakopeerimise hüvitise süsteemi alates 2021. aasta kevadest ja loodetavasti see tagab tulevikus Eesti loomesesektorile vähemalt El-i keskmisega võrreldava hüvitise.
Vahemikus 2014-2018 teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise eest saamata jäänud õiglase hüvitise kohta esitasid 2018. aastal valitsuse vastu kaebuse üheksa loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti autorite ühing, Eesti fonogrammitootjate ühing, Eesti esitajate liit, Eesti audiovisuaalautorite liit, Eesti heliloojate liit, Eesti interpreetide liit, Eesti lavastajate ja dramaturgide liit, Eesti lavakunstnike liit ja Eesti näitlejate liit, kes esindavad ligi 9000 Eesti loomeinimest eri elualadelt.