"Minu kui saadiku roll on avaldada oma arvamust ja proovida tõestada teistele, et valitud tee võib olla ohtlik. Ja katsuda seda ära hoida häälega, mis mulle on rahva poolt antud," ütles Ladõnskaja-Kubits.

Tema ja erakonnakaaslane Üllar Saaremäe lisasid nädalavahetusel ühismeedias oma profiilipildile Parempoolsete raami kirjaga "Isamaalasena ütlen referendumile EI". Varem on sama teinud Parempoolsete liige Siim Valmar Kiisler.

Ladõnskaja-Kubitsa arvates on võimalik referendumit ära hoida ja ta on kutsunud üles nii koalitsiooni kui ka opositsiooni liikmeid riigikogus abielureferendumi eelnõu juba esimesel lugemisel tagasi lükkama.

"Rahvahääletuse osas on skeptilisi parlamendis piisavalt palju, küll aga võib domineerida mõne partei diktaat oma liikmete suhtes. Nagu pühapäeval nägime, siis hakatakse juba teiste erakondade juhtidelegi suuniseid jagama, keda välja vahetada, mis on täielik nonsenss (EKRE üks juhte Mart Helme ütles, et abielureferendumi vastased isamaalased tuleks asendusliikmetega välja vahetada – toim)," nentis ta.

On räägitud, et peale Ladõnskaja-Kubitsa, Kiisleri ja Saaremäe võib Isamaast referendumi vastu olla ka sellesse skeptiliselt suhtuv Mihhail Lotman. Ühtlasi võib kaalukeeleks saada ka Imre Sooäär, kellel on võimalus Kalev Kallo asendusliikmena riigikokku minna ja otsustada referendumi vastu hääletada. Eesti Ekspressile ütles Sooäär, et pole selle kohta veel midagi otsustanud.

Ladõnskaja-Kubits jääb liitlaste asjus veel kidakeeleks: "Igaüks otsustab ise." Küll aga on tal plaanis sel teemal riigikogu teiste liikmetega suhelda.

Referendum on oht ühiskonna turvatundele

Ladõnskaja-Kubits ütles, et kuigi ta on maailmavaatelt alalhoidlik ja tugineb traditsioonilistele väärtustele, siis abieluteemalist rahvahääletust ta mitmel põhjusel toetada ei saa. Nagu arvavad teisedki referendumit kritiseerinud poliitikud ja eksperdid, on Ladõnskaja-Kubitsa meelest olulisemaid murekohti, millega tegeleda, kuid see pole võimalik, sest kogu aur läheb referendumi peale.

Samuti ei saavuta referendumiga tema hinnangul midagi uut. "Kui rahva vastus küsitluse tagajärjel tuleb "jah", siis ei muutu mitte midagi, sest rahvahääletuse tulemuseks on keeld kehtivat perekonnaseadust abielu mõiste osas muuta. Kui vastus on "ei", siis suure tõenäosusega ei muutu samuti midagi. Jah, rahvahääletuse tulemus muu riigielu küsimuses on küll õiguslikult siduv, aga "ei" vastuse puhul puudub selgus, millise kohustuse see riigiorganitele kaasa toob. Ehk siis sisuliselt rahvast petetakse," sõnas Ladõnskaja-Kubits.

Isamaa saadiku arvates on referendumi korraldamine katse üht vähemust stigmatiseerida. "Peamiseks tulemuseks saab see, et enamus sõidab vähemusest üle. See loob pretsedendi: järgmiseks võib võtta ette teisi vähemusi ja küsida enamuse arvamust nende kontekstis. Nii võib jõuda väga kaugele. Igaüks meist on mingisuguses aspektis vähemus," märkis Ladõnskaja-Kubits.

Selle kõige järel tõuseb ka ühiskonna turvatunde küsimus. "Küsitluse alla minev teema on paljude jaoks isiklik ja must-valge. See on eeldus selleks, et mõlemad pooled hakkavad aktiivselt panustama oma seisukohtade kaitsmeks ja teisele poolele vastandumiseks. Võidurelvastumine käib mõlemalt poolt ja see saab olema mäng inimeste emotsioonidel. Ja ainult väga lühinägelik poliitik ei aima, et ühiskondlikud pinged kasvavad, mis viibki lõhestatud ühiskonna tunnetusteni. Lõhestatud ühiskond on lihtne saak igasugu riigivastaste operatsioonide läbiviimiseks," hoiatas Ladõnskaja-Kubits.