Allakirjutanute sõnul on kõikidest liikidest enam kui poolte alalhoid ohus ning neist omakorda kaks on juba väljasuremise piiril, vahendab uudistekanal BBC.

Valitsuste soovimatus tegeleda saastatud ja üleliia ekspluateeritud meredega tähendab, et paljud liigid kuulutatakse väljasurnuks veel meie eluajal, hoiatatakse kirjas.

Isegi üldtuntud suured vaalad pole enam väljaspool ohtu.

“Olgu see ajalooline hetk, kui arusaamine, et vaaladki on ohus, kutsub esile võimsa tegutsemislaine meie ühiste ookeanide päästmiseks kõikide poolt: reguleerivatelt asutustelt, teadlastelt, poliitikutelt ja avalikkuselt,” ütles Bristoli ülikooli ja rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni Humane Society Internationali vanemteadur Mark Simmonds.

1970. ja 1980. aastatel kasutas loosungit “Päästke vaalad” tuntud rahvaliikumine, mis aitas teha lõpu kaubanduslikule vaalapüügile. Kuigi enamikes maailma piirkondades on vaalapopulatsioonidel olnud tänu sellele võimalus taastuda, seisavad nad nüüd silmitsi inimtegevuse arvukate ohtudega, sh plastreostuse, elu- ja toitumispaikade kadumise, kliimamuutuste ja üha tihedama laevaliiklusega.

Ülekaalukalt suurim oht on siiski kinnijäämine kalapüügivarustusse ja -võrkudesse, mis nõuavad igal aastal hinnanguliselt 300 000 vaala, delfiini ja pringli elu.

Teadlased on varemgi väljendanud samasugust muret - et seisame silmitsi mitme liikide väljasuremisega, mida saaks tegelikult vältida, ning et kui me kohe ei tegutse, võtame tulevastelt põlvedelt võimaluse kogeda neid arukaid sotsiaalseid ja inspireerivaid olendeid.

Värskes kirjas, millele on alla kirjutanud teiste hulgas USA, Suurbritannia, Mehhiko ja Brasiilia eksperdid, tuuakse välja, et “dramaatilisi” langusi vaalade arvus oleks saanud vältida, kuid poliitiline tahe on olnud puudulik.

Teadlaste sõnul peab lõppema trend “liiga vähe, liiga hilja”.