Balti mull tekkis mais, kui kolm Balti riiki olid esimeste hulgas, kes avasid Euroopa Liidu sees liikumiseks piirid. Eesti, Läti ja Leedu kodanikud võisid kolme riigi piires liikuda ilma vajaduseta eneseisolatsiooni jääda. Eile teatas aga Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, et haigestumus Leedus jõudis 16,28 juhtumini 100 000 elaniku kohta ja Eestis 14,72 juhtumini 100 000 elaniku kohta, mistõttu muutuvad mõlemad riigid peagi kõrgenenud riskiga riikideks, vahendab Läti Delfi.

Rinkēvičs ütles, et tema Leedu ja Eesti kolleegid on haigestumuse kasvu pärast oma riikides mures ja küsisid, kas Läti on valmis tegema erandi ja kehtestama ajutised reeglid, mis lubavad Lätis Leedust või Eestist saabudes kohustuslikku eneseisolatsiooni vältida. Rinkēvičs märkis, et kui Läti valitsus ei nõustu ajutiste reeglitega, seisab ees piiriäärsete territooriumide, näiteks Valga ja Valka probleemi lahendamine.

Eile arutasid Balti välis- ja terviseministrid ühtse Balti mulli tulevikku. "Mina tegin ettepaneku mitte kehtestada üksteisele karantiine, kuni on püütud leida toimiv ühine lahendus," kommenteeris Eesti välisminister Urmas Reinsalu eilset arutelu.

"Palusin Läti riigil teha sel juhul ulatuslik erand Lätis või Eestis töötavatele pendeltöötajatele," ütles Reinsalu. "Samal ajal jätkavad kolme riigi terviseametnikud konsultatsioone võimalike ühiste reeglite kehtestamise osas tulevikus."

Kariņš ütles, et teda kurvastab, et vaatamata varem kokkulepitule, on Balti riigid epidemioloogilise ohutuse nõudeid erinevalt täitnud, mille tagajärjel on haigestumus Leedus ja Eestis kasvanud. Kariņš rõhutas, et ei toeta ettepanekut teistest Balti riikidest saabujatelt eneseisolatsiooni mitte nõuda.

„Mina kui valitsusjuht seda ei toeta. Kuidas saame me õigustada eneseisolatsiooni mittejärgimist, kui see ohustab meie tervist?” küsis Kariņš.

Kariņš lisas, et olukorra piiril saab lahendada, sest sel nädalal võidakse kokku kutsuda valitsuse erakorraline istung.

Kariņši arvamusega nõustus ka Läti tervishoiuminister Ilze Viņķele.