Mali pealinn langes mässavate sõdurite kontrolli alla: president ja peaminister võeti kinni ja sunniti ametist lahkuma
Mali president Ibrahim Boubacar Keïta ja peaminister Boubou Cissé võeti teisipäeva õhtul pealinnas Bamakos mässavate sõdurite poolt kinni. Vaid mõned tunnid hiljem teatas Keïta telepöördumises tagasiastumisest ja rahvusassamblee laialisaatmisest.
Tormilised sündmused, mille käigus president ja peaminister kinni peeti, järgnesid terve eilse päeva kestnud segadusele ja kaosele riigis, mis seisab silmitsi pühasõdalaste mässu ja massimeeleavaldustega.
Keïta ütles telepöördumises, et tal ei ole muud võimalust, kui ametist lahkuda ja see jõustub viivitamatult. "Kuna see meeldis meie sõjaväe teatud elementidele, et kogu asi lõppeks nende sekkumisega, siis kas mul on tõepoolest valikut? Ma pean sellele alluma, sest ma ei taha mingit verevalamist," tõdes Keïta.
Tema tagasiastumine ebastabiilses Lääne-Aafrika riigis võeti valitsusvastaste meeleavaldajate poolt vastu juubeldamisega.
Toimunu tõttu koguneb ÜRO Julgeolekunõukogu täna erakorralisele istungile, et arutada olukorda Malis, kus tegutseb ÜRO 15 600-pealine rahuvalvemissioon.
Teade peaministri ja presidendi kinnipidamisest viimase residentsis Bamakos jõudis avalikkuseni pärast seda, kui anonüümsust palunud mässuliste liider ütles AFP-le, et "president ja peaminister on meie kontrolli all".
Hiljem kinnitasid riigijuhtide kinnipidamist ja koduaresti panemist ka valitsusallikad. "Sõdurid viisid valitsusjuhi ja presidendi soomukites Katisse," ütles peaministri kommunikatsioonijuht Boubou Doucoure.
Euroopa Liit kirjeldas toimunut ööl vastu tänast riigipöördekatsena ja hoiatas, et see võib destabiliseerida mitte ainult Malit, vaid kogu piirkonda. ÜRO peasekretär Antonio Guterres nõudis omalt poolt valitsusametnike vabastamist ja "põhiseadusliku korra ja õigusriigi viivitamatut taastamist".
Teisipäeva õhtul liikusid mässavad väed vabalt läbi Bamako tänavate, andes üha selgemalt märku, et on võtnud olukorra enda kontrolli alla.
Ülestõus sai alguse pealinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel asuvast garnisonilinnas Katis, kus puhkes tulevahetus, kui mässavad sõdurid asusid seal vanemohvitsere kinni pidama.
Vägivallateated baasis süvendasid hirme 2012. aasta mässu taaskordumisest, mis viis toona riigipöördeni, avades islamiäärmuslastele ja etnilistele separatistidele võimaluse kaose ärakasutamiseks ja riigi põhjaosas asuva suure territooriumi enda võimu alla haaramiseks.
On laialt levinud hirm, et igasugune ebastabiilsus tuleb kasuks Malis asuvatele äärmuslastele, kes on seotud al-Qaida ja Islamiriigiga. Mässulisi on saatnud edu ja nad on tugevdanud oma positsioone kõikjal Saheli piirkonnas, hoolimata tuhandete Prantsuse vägede, USA erivägede, piirkondlike armeede ja ühe maailma suurima ÜRO rahuvalvemissiooni sekkumisest.
Riigipööre oleks suur tagasilöök Prantsuse diplomaatiale piirkonnas. Malit peetakse Saheli kindlustamiseks tehtavate jõupingutuste alustalaks ning Pariis on sinna suuri investeeringuid matnud, hoolimata Prantsusmaa sõjaliste kohustuste kasvavast ebapopulaarsusest kodumaal.
Bamakos asuv opositsioonipoliitik ütles, et teisipäevased sündmused tulid talle ja tema kolleegidele täieliku üllatusena. "See pole midagi, mida meie heakskiidul korraldatakse," lausus ta.
Riskinõustamisega tegeleva Verisk Maplecrofti Aafrika vanemanalüütik Alexandre Raymakers ütles The Guardianile, et on ebatõenäoline, et mässu kavandasid opositsioonile lähedal olevad poliitilised juhid, kuid nende toetajad võivad tervitada Keïta tagandamise otsust.
„See on endiselt kiiresti muutuv olukord, kuid esialgsed märgid viitavad sellele, et mäss on rahvuskaardis ning armee olulised elemendid on endiselt Keïtale lojaalsed. Mässu põhjustavad tõenäoliselt mitmesugused tegurid, mis on tihedalt seotud halveneva sõjalise olukorraga Mali kesk- ja põhjaosas, mitte käimasoleva poliitilise kriisiga,“ ütlesid nad.
Prantsuse ja Norra saatkonnad Bamakos kutsusid oma kodanikke üles koju jääma. "Täna, 18. augustil Bamako linnas toimunud tõsiste rahutuste tõttu soovitatakse kõigil kohe koju jääda," teatas Prantsuse saatkond eile õhtul.
Malis on ka Eesti sõdurid
Malis asub Eesti sõjaväeüksus, mille tuumiku moodustab jalaväerühm BKN ESTPLA 7. Eestlaste ülesanneteks Malis on väekaitse ning ühised patrullid Prantsuse kaitseväe üksustega, kelle baasis ning koosseisus Eesti kontingent tegutseb. Kontingendi koosseisu kuuluvad ka rahvuslik toetuselement ning staabiohvitserid. Kokku on kontingendi suurus ligi 50 inimest.
Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Aafrikas Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopa suunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.
Välisminister Urmas Reinsalu teatas täna hommikul, et Eesti hoiab Malis toimuval silma peal. "Mõistame hukka kõik põhiseadusevastased võimumuudatused. Vägivalla lõpetamiseks on oluline [mõista], et kriis saab lahenduse leida ainult dialoogi kaudu," säutsus Reinsalu oma Twitteri kontol.
Kaitseminister Jüri Luik: Eesti kaitseväelastega on Malis kõik korras ja paanikaks pole põhjust
Malis teenivad Eesti kaitseväelased ÜRO, Euroopa Liidu ja Prantsusmaa sõjalistes missioonides, pärast riigipööret on nendega kõik korras, ütles usutluses ERR-ile kaitseminister Jüri Luik.
Luik ütles kolmapäeva hommikul, et Malis viibivad Eesti kaitseväelased on ohutult oma baasides.
Minister lisas, et riigis on 77 Eesti kaitseväelast, kes on kaasatud kolme erinevasse missiooni.
"Rahvusvahelised jõud on Malis konkurentsitult kõige võimsam sõjaline jõud, nii et selles mõttes suudavad nad loomulikult tagada iseenda julgeolekut," ütles Luik.
Luik lisas, et rahvusvaheline üldsus on riigipöörde hukka mõistnud ning sarnased sündmused toimusid ka 2012. aastal, mil sõjavägi võimu haaras.
Samas ei toimunud riigipööre Luige sõnul rahva tahte vastaselt, sest meelsus presidendi ja valitsuse osas on kohalike seas olnud juba pikemat aega negatiivne.
