Lukašenka vihjas värsketele repressioonidele, toonitades, et ei plaani vabatahtlikult võimust loobuda
Valgevene president Aljaksandr Lukašenka vihjas teisipäeval uuele repressioonide lainele, andes veel kord mõista, et soovib üle elada protestiliikumise, mis on sundinud ta silmitsi seisma endiste toetajatega, kes kutsuvad teda nüüd üles tagasi astuma.
Lukašenka kirjeldas opositsiooni välja käidud plaani moodustada „koordinatsiooninõukogu”, mis tagaks võimu korrapärase üleandmise, kui viimaste „katset riigis võim haarata”.
Opositsiooniliidri Svetlana Tihhanovskaja nõunikud teatasid plaanidest teisipäeval, öeldes, et nad moodustavad 70-liikmelise nõukogu, kuhu kuuluvad erakondade esindajad ja silmapaistvad kultuuritegelased, sealhulgas Nobeli preemia laureaat Svetlana Alexievitš. Tihhanovskaja on öelnud, et on valmis teenima “rahva juhina” kuni uute valimiste korraldamiseni.
"Ma tahan hoiatada selle nõukoguga liitunuid, et me võtame vastuseks sobivad meetmed," ütles Lukašenka valitsuse julgeolekunõukogu kohtumisel. "Teeme seda täielikult põhiseaduse ja seaduse piires, kuid meil on selliseid meetmeid piisavalt, et mõni kuum pea maha jahutada." Ta ütles ka, et pani Valgevene armee täielikku lahinguvalmidusse riigi läänepiiril.
Lukašenka haare võimu üle tundus viimastel päevadel üha ebakindlam, kui protestide laine kulmineerus pühapäeval Valgevene viimase aja suurima valitsusvastase meeleavaldusega. Laialdased streigid tehastes üle kogu riigi on Lukašenka probleeme veelgi süvendanud, pannes ta silmitsi seisma suurima kriisiga oma 26-aastase valitsusaja jooksul.
Teisipäeval ilmnes aga ka märke, et streikivate töötajate järjekindlus võib juhtivametnike ähvarduste taustal nõrgeneda ning Lukašenka kihutuskõne julgeolekunõukogu ees näis viitavat tema soovile tugevdada oma toetust julgeolekuteenistuste ja armee ridades.
Ühe sammuna tunnustas Lukašenka teisipäeval pärast valimisjärgsete meeleavalduste vägivaldseid mahasurumiskatseid enam kui 300 julgeolekujõudude liiget ja ametnikku aumedaliga, kiites neid laitmatu teenistuse eest.
Augusti algul toimunud valimistele järgnenud vägivald on kaasa toonud ka sanktsioonidega ähvardamise ja surve Lukašenkale Euroopa Liidult, mis kutsub teda alustama läbirääkimisi opositsiooniga, samas kui hätta sattunud Valgevene valitseja on kutsunud Venemaa presidenti Vladimir Putinit üles tema toetuseks sekkuma.
Putin vestles teisipäeval Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Merkeli pressiesindaja sõnul ütles ta Putinile, et Valgevene peaks vabastama poliitvangid ning pidama opositsiooni ja ühiskonnaga riiklikku dialoogi.
Kreml on olnud kõhklev näitamaks Lukašenkale avalikku toetust vastasseisus oma rahvaga, kuid näis sel nädalal tõmbavat selge joone edasisele ELi survele viimase suhtes. Kremli sõnul hoiatas Putin Merkelit "välise sekkumise" eest Valgevenes.
Euroopa Ülemkogu liikmed peavad kolmapäeval erakorralise tippkohtumise, mille käigus võivad nad kutsuda Lukašenkat üles tagasi astuma või kaaluda muid jõupingutusi, et teda protestide hiljutise mahasurumise eest karistada.
EL-i juhtide seas on ka märke kasvavast toetusest praegu Leedus viibivale Tihhanovskajale. Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles, et rääkis esmaspäeva õhtul telefoni teel Tihhanovskajaga ja "kinnitas talle, et valgevenelastel on Poola täielik toetus". Leedu välisminister Linas Linkevicius, kes on samuti Tihhanovskajaga kõnelnud, nimetas juba nädalavahetusel Lukašenkat "endiseks riigipeaks".
Ainus veel Valgevenes viibiv üks kolmest Tihhanovskaja kampaaniajuhist Maria Kolesnikova ütles, et tema meeskond suhtles Minskis Venemaa ja ELi riikide suursaadikutega.
„Kuna president ähvardas teatava Venemaa sekkumisega, oli oluline neid teavitada meie positsioonist. Saatsime dokumendid Venemaa suursaadikule ja räägime Venemaa meediaga, veendumaks, et ka meie vaade saab kõlapinda,” rääkis Kolesnikova Guardianile protestiüritusel Minskis.
Alates eelmisest kolmapäevast on märulipolitsei kokkupõrgetest meeleavaldajatega loobunud ning viimased päevad on Minskis sarnanenud karnevaliga, kus lippe lehvitavad rõõmsad meeleavaldajad läbi linna marsivad.
Ehkki Lukašenka näib olevat legitiimsuse elanikkonna hulgas suuresti kaotanud, on ta endiselt trotslik, isegi kui ta seisab vastamisi Minskis asuvate tehaste streikidega. "Meil olid valimised ja seni, kuni te mind ei tapa, uusi valimisi ei toimu," teatas ta töölistele esmaspäeval.
Teisipäeval teatasid Minski lähedal asuva traktoritööstuse streigi korraldajad, et juhtkond on nad kokku kutsunud, ähvardades neid tegevuse jätkamise korral sanktsioonide või vallandamisega. Mitusada protestijat kogunes väljaspool tehast selle tööliste toetuseks, kuid streigijuhi Sergei Djlevski sõnul oli tehase 15 000 töötajast vaid umbes 3000 allkirjastanud protestiavalduse ja ainult umbes 250 olid valmis "minema lõpuni" isegi, kui see tähendab neile vallandamist.
"Oleme jõudnud punkti, kus vihkamine on võitnud hirmu, kuid enamik inimesi kardab endiselt töö kaotamist," sõnas ta. "Olen natuke pettunud, lootsin, et meiega liitub rohkem inimesi."
Kolesnikova sõnul oli ilmne, et Lukašenka kavatseb võimule jääda, kuid ta oli kindel, et lõpuks võidab siiski protestiliikumine. „Olen kindel, et valgevenelased ei peatu enne, kui ametivõimud vahetuvad. Kuid see võib olla pikk protsess,” sõnas ta.
